2Jeesuse sündNeil päevil sündis, et keiser Augustus andis käsu
kirjutada üles kogu riigi rahvas.
See esmakordne üleskirjutus toimus ajal, kui Küreenius oli
Süüria maavalitseja.
Ja kõik läksid ennast kirja panema igaüks oma linna.
Nii läks ka Joosep Galileamaalt Naatsaretist üles Juudamaale
Taaveti linna, mida hüütakse Petlemmaks, sest ta oli Taaveti soost ja
pärusmaalt,
et lasta end üles kirjutada koos Maarjaga, oma kihlatuga, kes
oli lapseootel.
Aga nende sealoleku aegu said päevad täis ja Maarja pidi
sünnitama.
Ta tõi ilmale oma esimese poja ning mähkis ta mähkmetesse ja
asetas sõime, sest nende jaoks polnud majas kohta.
Karjased olid seal paigus õitsil ja valvasid öösel
oma karja.
Issanda ingel seisatas nende juures ja Issanda kirkus
säras nende ümber ja nad kartsid üliväga.
Aga ingel ütles neile: „Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan
teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale,
et teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand
Kristus.
Ja see on teile tunnustäheks: te leiate lapsukese mähitud
ja sõimes magavat.”
Äkitselt olid koos ingliga taevased väed Jumalat kiitmas:
„Au olgu Jumalale kõrges
ja maa peal rahu,
inimestest hea meel!”
Ja sündis, kui inglid olid nende juurest ära läinud
taevasse, et karjased ütlesid üksteisele: „Läki nüüd Petlemma, et
näha saada seda, mis on sündinud, mis Issand on teatanud meile!”
Ja nad läksid rutates ja leidsid Maarja ja Joosepi ja
lapsukese, kes magas sõimes.
Aga nähes teda teatasid nad sõnumist, mis neile oli räägitud
selle lapse kohta.
Kõik, kes kuulsid, panid seda imeks, mida karjased olid
neile kõnelnud.
Ent Maarja jättis kõik need lood meelde, mõtiskledes nende üle oma
südames.
Karjased pöördusid tagasi, ülistades ja kiites Jumalat kõige
eest, mis nad olid kuulnud ja näinud. Kõik oli olnud nii, nagu neile oli räägitud.
Kui kaheksa päeva sai täis ja tuli aeg lapse ümberlõikamiseks,
siis pandi talle nimeks Jeesus, mille oli ütelnud ingel, enne kui
laps sai ema ihusse.
Jeesus viiakse templisseJa kui nende puhastuspäevad Moosese Seaduse järgi said täis,
viisid nad lapse üles Jeruusalemma, et teda seada Issanda ette,
nõnda nagu on kirjutatud Issanda Seaduses: „Iga poeglast, kes
on avanud lapsekoja, hüütagu Issandale pühaks”,
ja et tuua Issanda Seaduses öeldu järgi ohvriks „paar
turteltuvi või kaks tuvipoega”.
Siimeoni õnnistussõnadJa vaata, Jeruusalemmas oli mees, Siimeon nimi. See
mees oli õiglane ja vaga ning ootas Iisraeli lohutust, ja Püha
Vaim oli tema peal.
Püha Vaim oli talle ennustanud, et ta ei sure enne, kui
ta on näinud Issanda Messiat.
Ta tuli Vaimu ajel pühakotta. Ja kui vanemad tõid sinna
lapse Jeesuse, et toimida temaga Seaduse sätte järgi,
siis ta võttis tema sülle, ülistas Jumalat ja ütles:
„Issand, nüüd sa lased oma sulasel lahkuda
rahus oma ütlust mööda,
sest mu silmad on näinud sinu päästet,
mille sa oled valmistanud kõigi rahvaste silme ees:
valgust, mis on ilmutuseks paganaile,
ja kirkust sinu rahvale Iisraelile.”
Jeesuse isa ja ema panid seda imeks, mida tema kohta räägiti.
Ja Siimeon õnnistas neid ja ütles Maarjale, tema emale: „Vaata,
see laps on seatud languseks ja tõusuks paljudele Iisraelis ja
tähiseks, mille vastu räägitakse -
ja sinu endagi hinge läbistab mõõk -, et tuleksid ilmsiks
paljude südamete mõtted.”
Naisprohvet HannaSeal oli ka prohvet Hanna, Penueli tütar, Aaseri suguharust,
kes oli kõrgesse ikka jõudnud. Ta oli mehega elanud seitse aastat pärast oma
neitsipõlve
ja lesk olnud kuni kaheksakümne neljanda eluaastani. Tema ei
lahkunud pühakojast, vaid teenis Jumalat ööd ja päevad paastumiste ja
palvetamistega.
Tema tuli sel tunnil sinna ja ülistas Jumalat ning kõneles Jeesusest
kõigile, kes ootasid Jeruusalemma lunastust.
Kaheteistkümneaastane Jeesus templisKui nad olid täitnud kõik, mis tuli teha Issanda Seaduse
järgi, siis nad pöördusid tagasi Galileasse oma külla Naatsaretti.
Laps aga kasvas ja sai tugevaks ning täitus tarkusega. Ja
Jumala arm oli tema peal.
Tema vanemad käisid igal aastal paasapühadel Jeruusalemmas.
Kui Jeesus oli saanud kaheteistkümneaastaseks, läksid nad
üheskoos pühadeaja kombe järgi üles Jeruusalemma.
Kui nad olid pärast nende päevade möödumist teel kodu poole,
jäi Jeesus Jeruusalemma, ent tema vanemad ei teadnud seda.
Aga et nad arvasid tema olevat teekaaslaste seas,
käisid nad ära ühe päeva tee ja hakkasid alles siis otsima teda sugulaste
ja tuttavate juurest.
Ja kui nad teda ei leidnud, pöördusid nad
teda otsides tagasi Jeruusalemma.
Kolme päeva pärast sündis, et nad leidsid Jeesuse pühakojas
istumas õpetajate keskel neid kuulamas ja küsitlemas.
Kõik, kes teda kuulsid, olid hämmastunud tema mõistusest ja
ta vastustest.
Ja Jeesuse vanemad olid teda nähes jahmunud ning ta ema ütles
talle: „Poeg, miks sa oled meile nõnda teinud? Vaata, su isa ja mina
oleme sind südamevaluga otsinud.”
Ent tema ütles neile: „Miks te siis olete mind
otsinud? Kas te ei teadnud, et ma pean olema neis paigus, mis
on mu Isa päralt?”
Aga nemad ei mõistnud neid sõnu, mis ta neile rääkis.
Jeesus läks koos nendega ja tuli Naatsaretti ning oli neile
allaheitlik. Tema ema hoidis kõik need lood oma südames alal.
Ja Jeesus kasvas tarkuses ja pikkuses ja armus Jumala ja
inimeste juures.
kirjutada üles kogu riigi rahvas.
See esmakordne üleskirjutus toimus ajal, kui Küreenius oli
Süüria maavalitseja.
Ja kõik läksid ennast kirja panema igaüks oma linna.
Nii läks ka Joosep Galileamaalt Naatsaretist üles Juudamaale
Taaveti linna, mida hüütakse Petlemmaks, sest ta oli Taaveti soost ja
pärusmaalt,
et lasta end üles kirjutada koos Maarjaga, oma kihlatuga, kes
oli lapseootel.
Aga nende sealoleku aegu said päevad täis ja Maarja pidi
sünnitama.
Ta tõi ilmale oma esimese poja ning mähkis ta mähkmetesse ja
asetas sõime, sest nende jaoks polnud majas kohta.
Karjased olid seal paigus õitsil ja valvasid öösel
oma karja.
Issanda ingel seisatas nende juures ja Issanda kirkus
säras nende ümber ja nad kartsid üliväga.
Aga ingel ütles neile: „Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan
teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale,
et teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand
Kristus.
Ja see on teile tunnustäheks: te leiate lapsukese mähitud
ja sõimes magavat.”
Äkitselt olid koos ingliga taevased väed Jumalat kiitmas:
„Au olgu Jumalale kõrges
ja maa peal rahu,
inimestest hea meel!”
Ja sündis, kui inglid olid nende juurest ära läinud
taevasse, et karjased ütlesid üksteisele: „Läki nüüd Petlemma, et
näha saada seda, mis on sündinud, mis Issand on teatanud meile!”
Ja nad läksid rutates ja leidsid Maarja ja Joosepi ja
lapsukese, kes magas sõimes.
Aga nähes teda teatasid nad sõnumist, mis neile oli räägitud
selle lapse kohta.
Kõik, kes kuulsid, panid seda imeks, mida karjased olid
neile kõnelnud.
Ent Maarja jättis kõik need lood meelde, mõtiskledes nende üle oma
südames.
Karjased pöördusid tagasi, ülistades ja kiites Jumalat kõige
eest, mis nad olid kuulnud ja näinud. Kõik oli olnud nii, nagu neile oli räägitud.
Kui kaheksa päeva sai täis ja tuli aeg lapse ümberlõikamiseks,
siis pandi talle nimeks Jeesus, mille oli ütelnud ingel, enne kui
laps sai ema ihusse.
Jeesus viiakse templisseJa kui nende puhastuspäevad Moosese Seaduse järgi said täis,
viisid nad lapse üles Jeruusalemma, et teda seada Issanda ette,
nõnda nagu on kirjutatud Issanda Seaduses: „Iga poeglast, kes
on avanud lapsekoja, hüütagu Issandale pühaks”,
ja et tuua Issanda Seaduses öeldu järgi ohvriks „paar
turteltuvi või kaks tuvipoega”.
Siimeoni õnnistussõnadJa vaata, Jeruusalemmas oli mees, Siimeon nimi. See
mees oli õiglane ja vaga ning ootas Iisraeli lohutust, ja Püha
Vaim oli tema peal.
Püha Vaim oli talle ennustanud, et ta ei sure enne, kui
ta on näinud Issanda Messiat.
Ta tuli Vaimu ajel pühakotta. Ja kui vanemad tõid sinna
lapse Jeesuse, et toimida temaga Seaduse sätte järgi,
siis ta võttis tema sülle, ülistas Jumalat ja ütles:
„Issand, nüüd sa lased oma sulasel lahkuda
rahus oma ütlust mööda,
sest mu silmad on näinud sinu päästet,
mille sa oled valmistanud kõigi rahvaste silme ees:
valgust, mis on ilmutuseks paganaile,
ja kirkust sinu rahvale Iisraelile.”
Jeesuse isa ja ema panid seda imeks, mida tema kohta räägiti.
Ja Siimeon õnnistas neid ja ütles Maarjale, tema emale: „Vaata,
see laps on seatud languseks ja tõusuks paljudele Iisraelis ja
tähiseks, mille vastu räägitakse -
ja sinu endagi hinge läbistab mõõk -, et tuleksid ilmsiks
paljude südamete mõtted.”
Naisprohvet HannaSeal oli ka prohvet Hanna, Penueli tütar, Aaseri suguharust,
kes oli kõrgesse ikka jõudnud. Ta oli mehega elanud seitse aastat pärast oma
neitsipõlve
ja lesk olnud kuni kaheksakümne neljanda eluaastani. Tema ei
lahkunud pühakojast, vaid teenis Jumalat ööd ja päevad paastumiste ja
palvetamistega.
Tema tuli sel tunnil sinna ja ülistas Jumalat ning kõneles Jeesusest
kõigile, kes ootasid Jeruusalemma lunastust.
Kaheteistkümneaastane Jeesus templisKui nad olid täitnud kõik, mis tuli teha Issanda Seaduse
järgi, siis nad pöördusid tagasi Galileasse oma külla Naatsaretti.
Laps aga kasvas ja sai tugevaks ning täitus tarkusega. Ja
Jumala arm oli tema peal.
Tema vanemad käisid igal aastal paasapühadel Jeruusalemmas.
Kui Jeesus oli saanud kaheteistkümneaastaseks, läksid nad
üheskoos pühadeaja kombe järgi üles Jeruusalemma.
Kui nad olid pärast nende päevade möödumist teel kodu poole,
jäi Jeesus Jeruusalemma, ent tema vanemad ei teadnud seda.
Aga et nad arvasid tema olevat teekaaslaste seas,
käisid nad ära ühe päeva tee ja hakkasid alles siis otsima teda sugulaste
ja tuttavate juurest.
Ja kui nad teda ei leidnud, pöördusid nad
teda otsides tagasi Jeruusalemma.
Kolme päeva pärast sündis, et nad leidsid Jeesuse pühakojas
istumas õpetajate keskel neid kuulamas ja küsitlemas.
Kõik, kes teda kuulsid, olid hämmastunud tema mõistusest ja
ta vastustest.
Ja Jeesuse vanemad olid teda nähes jahmunud ning ta ema ütles
talle: „Poeg, miks sa oled meile nõnda teinud? Vaata, su isa ja mina
oleme sind südamevaluga otsinud.”
Ent tema ütles neile: „Miks te siis olete mind
otsinud? Kas te ei teadnud, et ma pean olema neis paigus, mis
on mu Isa päralt?”
Aga nemad ei mõistnud neid sõnu, mis ta neile rääkis.
Jeesus läks koos nendega ja tuli Naatsaretti ning oli neile
allaheitlik. Tema ema hoidis kõik need lood oma südames alal.
Ja Jeesus kasvas tarkuses ja pikkuses ja armus Jumala ja
inimeste juures.