1 Ja kui Jeesus jõudis Jeerikosse, läks ta sealt läbi.
2 Ja vaata, seal oli mees, Sakkeus nimi; see oli tölnerite ülem,
ja ta oli rikas.
3 Sakkeus püüdis näha saada, milline neist on Jeesus, aga see ei
õnnestunud rahvahulga pärast, sest ta oli lühikest kasvu.
4 Siis ta jooksis ettepoole ja ronis mooruspuu otsa, et teda näha,
sest Jeesus pidi sealtkaudu minema.
5 Ja kui Jeesus sinna paika jõudis, vaatas ta üles ja ütles
temale: „Sakkeus, tule kiiresti maha, sest täna pean ma jääma sinu
kotta!”
6 Ja Sakkeus tuli kiiresti maha ja võttis Jeesuse rõõmuga vastu.
7 Ja seda nähes nurisesid kõik: „Tema on patuse mehe juurde
öömajale läinud!”
8 Sakkeus ütles aga Issanda ette astudes: „Vaata, Issand, poole
oma varandusest annan ma vaestele, ja kui ma olen kelleltki midagi
välja pressinud, siis ma annan neljakordselt tagasi.”
9 Aga Jeesus ütles talle: „Täna on sellele kojale tulnud
pääste, sest ka tema on Aabrahami poeg.
10 Sest Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma kadunut.”
11 Aga neile, kes teda kuulasid, rääkis Jeesus veel ühe
tähendamissõna, sest ta oli Jeruusalemma lähedal ja nemad arvasid, et
Jumala riik otsekohe ilmsiks saab.
12 Ta ütles siis: „Üks kõrgest soost inimene reisis kaugele maale,
et omandada kuningriik ja siis pöörduda tagasi.
13 Ning ta kutsus kümme oma sulastest ja andis neile kümme naela
raha ja ütles neile: „Kaubelge, kuni ma tagasi tulen!”
14 Aga ta alamad vihkasid teda ja läkitasid saadikud talle järele
ütlema: „Meie ei taha, et tema meie üle kuningana valitseks.”
15 Ja see sündis, kui ta tagasi tuli, olles saanud selle
riigi, et ta käskis enese juurde kutsuda need sulased, kellele ta oli
raha andnud, et saada teada, kui palju kasu keegi kaubeldes oli saanud.
16 Siis tuli esimene ja ütles: „Isand, sinu nael on kümme naela
kasu toonud.”
17 Ja tema ütles sellele: „Tubli, sa hea sulane! Et sa oled olnud
ustav kõige pisemas, seepärast olgu sul meelevald kümne linna üle.”
18 Ja teine tuli ja ütles: „Isand, sinu nael on viis naela kasu
toonud.”
19 Tema ütles sellelegi: „Ja sina ole viie linna üle!”
20 Ja veel teine tuli ja ütles: „Isand, vaata, siin on sinu nael,
mida ma olen alles hoidnud higirätikus,
21 sest ma kartsin sind: sa oled vali mees, sa võtad, mida sa
ei ole paigale pannud, ja lõikad, mida sa ei ole külvanud.”
22 Tema ütles talle: „Sinu enda suu läbi ma mõistan su süüdi, sa halb
sulane! Eks sa teadnud, et ma olen vali mees: võtan, mida ma ei ole
paigale pannud, ja lõikan, mida ma ei ole külvanud?
23 Mispärast sa ei ole siis andnud mu raha panka? Küll ma siis
oleksin selle tagasi tulles kasuga kätte nõudnud.”
24 Ja ta ütles juuresseisjaile: „Võtke nael tema käest ära ja
andke sellele, kellel on kümme naela!”
25 Ja nemad ütlesid talle: „Isand, tal on kümme naela!”
26 „Ma ütlen teile, igaühele, kellel on, antakse, aga kellel ei
ole, sellelt võetakse ära ka see, mis tal on.
27 Aga need mu vaenlased, kes ei tahtnud, et ma nende üle
kuningas oleksin, tooge siia ja lööge nad maha minu ees!””
28 Ja kui Jeesus seda oli rääkinud, läks ta edasi
Jeruusalemma poole.
29 Ja see sündis, kui ta jõudis Betfage ja Betaania lähedale mäe
juurde, mida hüütakse Õlimäeks, et ta läkitas kaks jüngritest,
30 öeldes: „Minge vastaskülla, kuhu jõudes te leiate kinniseotud
sälu, kelle seljas ei ole istunud kunagi ükski inimene. Päästke see
lahti ja tooge siia!
31 Ja kui keegi peaks teilt küsima: „Miks te ta lahti päästate?”,
siis öelge: „Issand vajab teda.””
32 Läkitatud aga läksid ja leidsid kõik, just nagu Jeesus neile
oli öelnud.
33 Aga kui nad sälu lahti päästsid, ütlesid selle omanikud neile:
„Miks te sälu lahti päästate?”
34 Nemad ütlesid: „Issand vajab teda.”
35 Ja nad tõid selle Jeesuse juurde, heitsid oma rõivad sälu peale
ning panid Jeesuse tema selga istuma.
36 Aga kui ta hakkas liikuma, laotasid nad oma rõivad tee peale.
37 Aga kui Jeesus juba sinna lähedale sai, kus minnakse Õlimäelt
alla, hakkas kogu jüngrite hulk rõõmustades valju häälega Jumalat
kiitma kõigi vägevate tegude pärast, mida nad olid näinud:
38 „Õnnistatud olgu, kes tuleb,
kuningas Issanda nimel!
Rahu taevas
ja kirkus kõrgustes!”
39 Ja mõned variserid rahva hulgast ütlesid Jeesusele: „Õpetaja,
hoiata oma jüngreid!”
40 Ta vastas: „Ma ütlen teile, kui need vaikiksid, peaksid
kivid hakkama kisendama!”
41 Ja kui Jeesus lähedale jõudis, nuttis ta linna nähes tema pärast:
42 „Kui ka sina sel päeval ära tunneksid, mis sinu rahuks on vaja!
Ent nüüd on see sinu silmade eest peidus.
43 Sest päevad tulevad sinu peale, mil su vaenlased teevad sinu
ümber valli ja piiravad sind ja ahistavad sind igalt poolt
44 ja lõhuvad su maani maha, ja su lapsed sinu sees, ega jäta kivi
kivi peale, seepärast et sa ei ole ära tundnud oma soosinguaega.”
45 Ja Jeesus läks pühakotta ning hakkas välja ajama müüjaid,
46 öeldes neile: „Kirjutatud on:
Minu koda peab olema palvekoda, aga teie olete teinud ta
röövlikoopaks.”
47 Ja Jeesus oli päevast päeva õpetamas pühakojas. Aga
ülempreestrid ja kirjatundjad otsisid võimalust teda hukata, samuti ülikud,
48 ent nad ei leidnud, mida teha, sest kogu rahvas rippus
Jeesuse küljes teda kuulates.