6Gideoni kutsumineJa Iisraeli lapsed tegid kurja Issanda silmis ning Issand andis nad seitsmeks aastaks Midjani kätte.
Midjani käsi Iisraeli peal osutus tugevaks ja Midjani pärast tegid Iisraeli lapsed endile need mägedes olevad õõned ja koopad ning redupaigad.
Ja alati, kui Iisrael oli külvanud, tulid Midjan ja Amalek ning hommikumaalased ja tungisid neile kallale
ja lõid nende vastu leeri üles ning hävitasid maa vilja kuni Assa teelahkmeni ega jätnud Iisraelile toidust järele, samuti mitte lammast, härga ega eeslit.
Sest nad tulid oma karjadega ja telkidega, tulid otsekui rohutirtsuparv, neid ja nende kaameleid oli arvamatu palju; ja tulles maale, nad rüüstasid selle.
Nii jäi Iisrael väga kehvaks Midjani pärast ja Iisraeli lapsed kisendasid Issanda poole.
Ja kui Iisraeli lapsed Midjani pärast Issanda poole kisendasid,
siis läkitas Issand Iisraeli laste juurde prohveti, kes neile ütles: „Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Mina tõin teid ära Egiptusest ja tõin teid välja orjusekojast.
Mina päästsin teid egiptlaste käest ja kõigi teie rõhujate käest; mina ajasin nad ära teie eest ja andsin teile nende maa.
Ja mina ütlesin teile: Mina olen Issand, teie Jumal, ärge kartke emorlaste jumalaid, kelle maal te elate! Teie aga ei ole mu häält kuulda võtnud.”
Ja Issanda ingel tuli Ofrasse ning istus tamme alla, mis kuulus abieserlasele Joasele; ja Joase poeg Gideon peksis surutõrres nisu, et seda midjanlaste eest kõrvale toimetada.
Ja Issanda ingel ilmutas ennast temale ning ütles talle: „Issand on sinuga, sina tubli mees!”
Ja Gideon vastas temale: „Oh mu Issand! Kui Issand on meiega, mispärast on siis see kõik meid tabanud? Ja kus on kõik tema imeteod, millest meie vanemad meile on jutustanud, öeldes: Eks ole Issand meid Egiptusest ära toonud? Aga nüüd on Issand meid maha jätnud ja Midjani kätte andnud!”
Siis pöördus Issand tema poole ja ütles: „Mine selles oma jõus ja päästa Iisrael Midjani käest! Tõesti, ma läkitan sind!”
Aga Gideon vastas temale: „Oh Issand, millega mina Iisraeli päästan? Vaata, minu tuhatkond on kõige nõrgem Manasses ja mina olen noorim oma isa peres.”
Siis ütles Issand temale: „Et mina olen sinuga, siis sa lööd midjanlased maha nagu üheainsa mehe.”
Aga Gideon vastas: „Kui ma olen nüüd sinu silmis armu leidnud, siis tee mulle üks tunnustäht, et sina oled see, kes minuga räägib!
Ära siis lahku siit, kuni ma su juurde tagasi tulen ja oma roaohvri toon ning su ette panen!” Ja ta vastas: „Ma jään, kuni sa tagasi tuled.”
Ja Gideon läks ning valmistas sikutalle ja poolest vakast jahust hapnemata leivakesi, pani liha korvi, leeme potti ja tõi tema juurde tamme alla ning seadis ta ette.
Aga Jumala ingel ütles temale: „Võta liha ja hapnemata leivakesed, aseta siia kalju peale ja vala leem välja!” Ja ta tegi nõnda.
Ja Issanda ingel sirutas saua, mis tal käes oli, ja puudutas selle otsaga liha ja hapnemata leivakesi: siis tuli kaljust välja tuli ning põletas ära liha ja hapnemata leivakesed. Ja Issanda ingel kadus ta silmist.
Siis Gideon nägi, et see oli olnud Issanda ingel, ja ta ütles: „Oh häda, Issand Jumal! Nüüd olen ma näinud Issanda inglit palgest palgesse!”
Aga Issand ütles temale: „Rahu olgu sinule! Ära karda, sa ei sure!”
Siis Gideon ehitas sinna altari Issandale ja pani sellele nimeks „Issand on rahu”. See on kuni tänapäevani alles abieserlaste Ofras.
Sel ööl ütles Issand temale: „Võta üks oma isa härjavärssidest ja teine, seitsmeaastane härg, ja kisu maha Baali altar, mis su isal on, ja raiu maha selle kõrval olev viljakustulp!
Siis ehita kividest laotud altar Issandale, oma Jumalale, selle mäelinnuse tippu, võta see teine härg ja ohverda põletusohvriks sinu poolt maha raiutud viljakustulba puudega!”
Ja Gideon võttis kümme meest oma sulaste hulgast ja tegi nõnda, nagu Issand temale oli öelnud; aga kuna ta kartis oma isa peret ja linna mehi, et teha seda päeval, siis ta tegi seda öösel.
Kui linna mehed hommikul vara üles tõusid, vaata, siis oli Baali altar lõhutud, viljakustulp selle kõrvalt maha raiutud ja see teine härg vastehitatud altaril ohverdatud.
Nad ütlesid siis üksteisele: „Kes seda on teinud?” Ja kui nad küsitlesid ning uurisid, siis öeldi: „Seda tegi Gideon, Joase poeg.”
Siis linna mehed ütlesid Joasele: „Too oma poeg välja, ta peab surema, sest ta on lõhkunud Baali altari ja on selle kõrvalt maha raiunud viljakustulba!”
Aga Joas ütles kõigile, kes tema vastu üles astusid: „Kas tahate Baali pärast riielda? Või tahate teda aidata? Kes tema pärast riidleb, peab veel täna hommikul surema! Kui ta on jumal, siis ta riielgu ise, et ta altar on maha kistud!”
Sel päeval pandi Gideonile nimeks „Jerubbaal” + Nimi Jerubbaal tähendab 'Baal kaitsku'. , sest nad ütlesid: „Baal ise riielgu temaga, et ta tema altari maha kiskus!”
Kõik midjanlased, amalekid ja hommikumaalased olid kogunenud, üle jõe tulnud ja Jisreeli orgu leeri üles löönud.
Aga Issanda Vaim täitis Gideoni: ta puhus sarve ja abieserlased hüüti temale järgnema;
ja ta läkitas käskjalgu kogu Manassesse ja ka nemad hüüti temale järgnema; ta läkitas käskjalgu Aaserisse, Sebulonisse ja Naftalisse, ja need tulid üles teistele vastu.
Ja Gideon ütles Jumalale: „Kui sa tahad minu käe läbi Iisraeli päästa, nagu sa oled öelnud,
siis vaata, ma panen need niidetud villad rehepõrandale; kui kaste tuleb ainult nende villade peale, aga kogu maapind jääb kuivaks, siis ma tean, et sa Iisraeli minu käe läbi päästad, nagu sa oled öelnud.”
Ja nõnda sündis: kui ta järgmisel hommikul vara üles tõusis ja villu vajutas, siis ta pigistas villadest kaste välja, kausitäie vett!
Aga Gideon ütles Jumalale: „Ärgu süttigu su viha põlema minu vastu, et ma veel kord räägin! Luba, ma katsun veel kord villadega! Lase nüüd ainult villad kuivaks jääda, aga kogu maapinnal olgu kaste!”
Ja Jumal tegi sel ööl nõnda: ainult villad jäid kuivaks, aga kogu maapinnal oli kaste.
Midjani käsi Iisraeli peal osutus tugevaks ja Midjani pärast tegid Iisraeli lapsed endile need mägedes olevad õõned ja koopad ning redupaigad.
Ja alati, kui Iisrael oli külvanud, tulid Midjan ja Amalek ning hommikumaalased ja tungisid neile kallale
ja lõid nende vastu leeri üles ning hävitasid maa vilja kuni Assa teelahkmeni ega jätnud Iisraelile toidust järele, samuti mitte lammast, härga ega eeslit.
Sest nad tulid oma karjadega ja telkidega, tulid otsekui rohutirtsuparv, neid ja nende kaameleid oli arvamatu palju; ja tulles maale, nad rüüstasid selle.
Nii jäi Iisrael väga kehvaks Midjani pärast ja Iisraeli lapsed kisendasid Issanda poole.
Ja kui Iisraeli lapsed Midjani pärast Issanda poole kisendasid,
siis läkitas Issand Iisraeli laste juurde prohveti, kes neile ütles: „Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Mina tõin teid ära Egiptusest ja tõin teid välja orjusekojast.
Mina päästsin teid egiptlaste käest ja kõigi teie rõhujate käest; mina ajasin nad ära teie eest ja andsin teile nende maa.
Ja mina ütlesin teile: Mina olen Issand, teie Jumal, ärge kartke emorlaste jumalaid, kelle maal te elate! Teie aga ei ole mu häält kuulda võtnud.”
Ja Issanda ingel tuli Ofrasse ning istus tamme alla, mis kuulus abieserlasele Joasele; ja Joase poeg Gideon peksis surutõrres nisu, et seda midjanlaste eest kõrvale toimetada.
Ja Issanda ingel ilmutas ennast temale ning ütles talle: „Issand on sinuga, sina tubli mees!”
Ja Gideon vastas temale: „Oh mu Issand! Kui Issand on meiega, mispärast on siis see kõik meid tabanud? Ja kus on kõik tema imeteod, millest meie vanemad meile on jutustanud, öeldes: Eks ole Issand meid Egiptusest ära toonud? Aga nüüd on Issand meid maha jätnud ja Midjani kätte andnud!”
Siis pöördus Issand tema poole ja ütles: „Mine selles oma jõus ja päästa Iisrael Midjani käest! Tõesti, ma läkitan sind!”
Aga Gideon vastas temale: „Oh Issand, millega mina Iisraeli päästan? Vaata, minu tuhatkond on kõige nõrgem Manasses ja mina olen noorim oma isa peres.”
Siis ütles Issand temale: „Et mina olen sinuga, siis sa lööd midjanlased maha nagu üheainsa mehe.”
Aga Gideon vastas: „Kui ma olen nüüd sinu silmis armu leidnud, siis tee mulle üks tunnustäht, et sina oled see, kes minuga räägib!
Ära siis lahku siit, kuni ma su juurde tagasi tulen ja oma roaohvri toon ning su ette panen!” Ja ta vastas: „Ma jään, kuni sa tagasi tuled.”
Ja Gideon läks ning valmistas sikutalle ja poolest vakast jahust hapnemata leivakesi, pani liha korvi, leeme potti ja tõi tema juurde tamme alla ning seadis ta ette.
Aga Jumala ingel ütles temale: „Võta liha ja hapnemata leivakesed, aseta siia kalju peale ja vala leem välja!” Ja ta tegi nõnda.
Ja Issanda ingel sirutas saua, mis tal käes oli, ja puudutas selle otsaga liha ja hapnemata leivakesi: siis tuli kaljust välja tuli ning põletas ära liha ja hapnemata leivakesed. Ja Issanda ingel kadus ta silmist.
Siis Gideon nägi, et see oli olnud Issanda ingel, ja ta ütles: „Oh häda, Issand Jumal! Nüüd olen ma näinud Issanda inglit palgest palgesse!”
Aga Issand ütles temale: „Rahu olgu sinule! Ära karda, sa ei sure!”
Siis Gideon ehitas sinna altari Issandale ja pani sellele nimeks „Issand on rahu”. See on kuni tänapäevani alles abieserlaste Ofras.
Sel ööl ütles Issand temale: „Võta üks oma isa härjavärssidest ja teine, seitsmeaastane härg, ja kisu maha Baali altar, mis su isal on, ja raiu maha selle kõrval olev viljakustulp!
Siis ehita kividest laotud altar Issandale, oma Jumalale, selle mäelinnuse tippu, võta see teine härg ja ohverda põletusohvriks sinu poolt maha raiutud viljakustulba puudega!”
Ja Gideon võttis kümme meest oma sulaste hulgast ja tegi nõnda, nagu Issand temale oli öelnud; aga kuna ta kartis oma isa peret ja linna mehi, et teha seda päeval, siis ta tegi seda öösel.
Kui linna mehed hommikul vara üles tõusid, vaata, siis oli Baali altar lõhutud, viljakustulp selle kõrvalt maha raiutud ja see teine härg vastehitatud altaril ohverdatud.
Nad ütlesid siis üksteisele: „Kes seda on teinud?” Ja kui nad küsitlesid ning uurisid, siis öeldi: „Seda tegi Gideon, Joase poeg.”
Siis linna mehed ütlesid Joasele: „Too oma poeg välja, ta peab surema, sest ta on lõhkunud Baali altari ja on selle kõrvalt maha raiunud viljakustulba!”
Aga Joas ütles kõigile, kes tema vastu üles astusid: „Kas tahate Baali pärast riielda? Või tahate teda aidata? Kes tema pärast riidleb, peab veel täna hommikul surema! Kui ta on jumal, siis ta riielgu ise, et ta altar on maha kistud!”
Sel päeval pandi Gideonile nimeks „Jerubbaal” + Nimi Jerubbaal tähendab 'Baal kaitsku'. , sest nad ütlesid: „Baal ise riielgu temaga, et ta tema altari maha kiskus!”
Kõik midjanlased, amalekid ja hommikumaalased olid kogunenud, üle jõe tulnud ja Jisreeli orgu leeri üles löönud.
Aga Issanda Vaim täitis Gideoni: ta puhus sarve ja abieserlased hüüti temale järgnema;
ja ta läkitas käskjalgu kogu Manassesse ja ka nemad hüüti temale järgnema; ta läkitas käskjalgu Aaserisse, Sebulonisse ja Naftalisse, ja need tulid üles teistele vastu.
Ja Gideon ütles Jumalale: „Kui sa tahad minu käe läbi Iisraeli päästa, nagu sa oled öelnud,
siis vaata, ma panen need niidetud villad rehepõrandale; kui kaste tuleb ainult nende villade peale, aga kogu maapind jääb kuivaks, siis ma tean, et sa Iisraeli minu käe läbi päästad, nagu sa oled öelnud.”
Ja nõnda sündis: kui ta järgmisel hommikul vara üles tõusis ja villu vajutas, siis ta pigistas villadest kaste välja, kausitäie vett!
Aga Gideon ütles Jumalale: „Ärgu süttigu su viha põlema minu vastu, et ma veel kord räägin! Luba, ma katsun veel kord villadega! Lase nüüd ainult villad kuivaks jääda, aga kogu maapinnal olgu kaste!”
Ja Jumal tegi sel ööl nõnda: ainult villad jäid kuivaks, aga kogu maapinnal oli kaste.