20Sõda Benjamini suguharu vastuSiis läksid kõik Iisraeli lapsed välja: kogudus tuli kokku
nagu üks mees Daanist kuni Beer-Sebani ja Gileadimaalt Issanda
juurde Mispasse.
Ja kogu rahva ülemad ja kõik Iisraeli suguharud asusid
Jumala rahva kogudusse, nelisada tuhat jalameest, mõõgatõmbajat.
Ka benjaminlased kuulsid, et Iisraeli lapsed olid tulnud
Mispasse. Ja Iisraeli lapsed ütlesid: „Rääkige, kuidas see
kuritöö sündis?”
Ja mees, leviit, tapetud naise mees, vastas ning ütles:
„Mina ja mu liignaine tulime öömajale Benjamini päralt olevasse
Gibeasse.
Aga Gibea kodanikud kippusid mulle kallale ja piirasid
öösel minu pärast koda, tahtes mind tappa; ja nad vägistasid mu
liignaist, nõnda et ta suri.
Siis ma võtsin oma liignaise ja lõikasin tema tükkideks
ning läkitasin need kõigisse Iisraeli pärisosa maa-aladesse,
sest nad on teinud Iisraelis häbiteo ja jäleduse.
Vaata, te olete kõik siin, Iisraeli lapsed! Rääkige siin
isekeskis ja andke nõu!”
Siis tõusis kogu rahvas nagu üks mees, öeldes: „Keegi meist
ärgu pöördugu koju!
Ja mida me nüüd Gibeaga teeme, on see: tema vastu liisu
läbi!
Me võtame kümme meest saja kohta kõigist Iisraeli
suguharudest, ja sada tuhande kohta, ja tuhat kümne tuhande
kohta, rahvale moona tooma, et need Benjamini Gibeasse tulles
võiksid talitada vastavalt kõigele jäledusele, mis Iisraelis on
tehtud.”
Nõnda kogunesid kõik Iisraeli mehed selle linna juurde,
olles ühinenud nagu üheks meheks.
Ja Iisraeli suguharud läkitasid mehi kõigi Benjamini
suguvõsade juurde ütlema: „Milline kuritöö küll teie keskel on
sündinud!
Andke nüüd välja need kõlvatud mehed, kes on Gibeas, ja me
surmame nad ning kõrvaldame Iisraelist kurjuse!” Aga
benjaminlased ei tahtnud kuulata oma vendade, Iisraeli laste
häält.
Ja benjaminlased kogunesid oma linnadest Gibeasse, et
minna sõtta Iisraeli laste vastu.
Ja sel päeval loeti linnadest olevaid benjaminlasi:
kakskümmend kuus tuhat meest, mõõgatõmbajat; peale nende loeti
Gibea elanikest seitsesada valitud meest.
Kogu sellest rahvast olid seitsesada valitud meest
vasakukäelised: kõik need lingutasid kivi karvapealt ega eksinud
mitte.
Ja Iisraeli mehi loeti peale benjaminlaste nelisada tuhat
mõõgatõmbajat meest; need kõik olid sõjamehed.
Ja nad võtsid kätte ja läksid Peetelisse ning küsisid
Jumalalt; Iisraeli lapsed küsisid: „Kes meist peab esimesena
minema sõtta benjaminlaste vastu?” Issand vastas: „Esimesena
Juuda!”
Ja hommikul võtsid Iisraeli lapsed kätte ning lõid leeri
üles Gibea ette.
Ja Iisraeli mehed läksid sõdima benjaminlaste vastu; ja
Iisraeli mehed seadsid endid tapluseks nende vastu Gibea juures.
Aga benjaminlased tulid Gibeast välja ja surmasid sel
päeval Iisraeli seast kakskümmend kaks tuhat meest.
Ent rahvas, Iisraeli mehed, kinnitasid endid ja seadsid
endid jälle tapluseks paigas, kus nad esimesel päeval olid endid
valmis seadnud.
Ja Iisraeli lapsed läksid üles ja nutsid Issanda ees
õhtuni ning küsisid Issandalt, öeldes: „Kas pean veel minema
sõdima oma venna Benjamini poegade vastu?” Ja Issand vastas:
„Minge nende vastu!”
Ja teisel päeval lähenesid Iisraeli lapsed
benjaminlastele.
Aga benjaminlased tulid teisel päeval Gibeast välja nende
vastu ja surmasid Iisraeli laste seast veel kaheksateist tuhat
meest; need kõik olid mõõgatõmbajad.
Siis läksid üles kõik Iisraeli lapsed, kogu rahvas, ja nad
tulid Peetelisse; nad nutsid ja istusid seal Issanda ees ja
paastusid sel päeval õhtuni ning ohverdasid Issanda ees põletus-
ja tänuohvreid.
Ja Iisraeli lapsed küsisid Issandalt, sest Jumala
seaduselaegas oli neil päevil seal
ja Aaroni poja Eleasari poeg Piinehas seisis sel ajal
selle ees, ja nad ütlesid: „Kas pean veel minema sõdima oma
venna Benjamini poegade vastu või pean loobuma?” Ja Issand
vastas: „Mine, sest homme ma annan nad sinu kätte!”
Siis Iisrael asetas varitsejad ümber Gibea.
Ja Iisraeli lapsed läksid kolmandal päeval benjaminlaste
vastu ja seadsid endid Gibea vastu nagu eelmistel kordadel.
Ja benjaminlased tulid välja rahva vastu, aga nad
meelitati linnast eemale; nagu eelmistelgi kordadel lõid nad
alguses rahva hulgast surnuks teede peal, millest üks läheb üles
Peetelisse ja teine üle välja Gibeasse, ligi kolmkümmend
Iisraeli meest.
Ja benjaminlased ütlesid: „Nad on meie ees maha löödud
nagu ennegi!” Aga Iisraeli lapsed ütlesid: „Põgenegem ja
meelitagem nad linnast eemale maanteedele!”
Siis kõik Iisraeli mehed tõusid oma paigast ja seadsid
endid valmis Baal-Taamaris, ja Iisraeli varitsejad tormasid oma
paigast Gibea ümbrusest.
Nõnda tuli Gibea ette kümme tuhat valitud meest kogu
Iisraelist ja taplus oli kange; aga benjaminlased ei teadnud,
et neile ligineb õnnetus.
Ja Issand lõi Benjamini Iisraeli ees, ja Iisraeli lapsed
hävitasid sel päeval Benjaminist kakskümmend viis tuhat ükssada
meest; need kõik olid mõõgatõmbajad.
Siis benjaminlased nägid, et nad olid löödud; ja Iisraeli
mehed andsid benjaminlastele maad, sest nad lootsid varitsejate
peale, keda nad olid seadnud Gibea vastu.
Ja varitsejad tõttasid ning tungisid Gibeale kallale;
varitsejad talitasid otsustavalt ja nad lõid mõõgateraga maha
kogu linna.
Ja Iisraeli meestel oli varitsejatega leppemärk: nad lasku
linnast suur suitsupilv üles tõusta!
Kui Iisraeli mehed tapluses pöördusid, benjaminlased olid
alguses Iisraeli meestest maha löönud ligi kolmkümmend meest,
sest nad mõtlesid: „Nad on tõesti meie ees maha löödud nagu
eelmises tapluses”,
siis hakkas linnast tõusma leppemärk, suitsusammas. Ja kui
benjaminlased pöördusid, vaata, siis tõusis kogu linn suitsuna
taeva poole.
Kui Iisraeli mehed pöördusid, siis Benjamini mehed
kohkusid, sest nad nägid, et neid oli tabanud õnnetus.
Nad pöördusid Iisraeli meeste eest kõrbe poole, aga taplus
sai nad kätte; ja need, kes tulid linnadest, hävitasid neid eneste
keskel.
Nad piirasid benjaminlased ümber ja jälitasid neid,
tallasid neid maha puhkepaigast kuni vastu Gibead päikesetõusu
poole.
Nõnda langes benjaminlastest kaheksateist tuhat meest;
need kõik olid vaprad mehed.
Siis nad pöördusid ümber ja põgenesid kõrbe, Rimmoni
kalju suunas; aga Iisraeli lapsed noppisid maanteedelt
ülejäänuist veel viis tuhat meest; ja nad ajasid neid taga kuni
Gideomini ja lõid neist maha veel kaks tuhat meest.
Nõnda oli kõiki sel päeval benjaminlastest langenuid
kakskümmend viis tuhat meest, mõõgatõmbajat; need kõik olid
vaprad mehed.
Ainult kuussada meest pöördus ümber ja põgenes kõrbe,
Rimmoni kalju peale; nad jäid Rimmoni kalju peale neljaks kuuks.
Aga Iisraeli mehed läksid tagasi benjaminlaste juurde ja
lõid need maha mõõgateraga, nii meessoost linlased kui loomad
ja kõik, keda tabasid; nad panid põlema ka kõik linnad, mis
ette juhtusid.
nagu üks mees Daanist kuni Beer-Sebani ja Gileadimaalt Issanda
juurde Mispasse.
Ja kogu rahva ülemad ja kõik Iisraeli suguharud asusid
Jumala rahva kogudusse, nelisada tuhat jalameest, mõõgatõmbajat.
Ka benjaminlased kuulsid, et Iisraeli lapsed olid tulnud
Mispasse. Ja Iisraeli lapsed ütlesid: „Rääkige, kuidas see
kuritöö sündis?”
Ja mees, leviit, tapetud naise mees, vastas ning ütles:
„Mina ja mu liignaine tulime öömajale Benjamini päralt olevasse
Gibeasse.
Aga Gibea kodanikud kippusid mulle kallale ja piirasid
öösel minu pärast koda, tahtes mind tappa; ja nad vägistasid mu
liignaist, nõnda et ta suri.
Siis ma võtsin oma liignaise ja lõikasin tema tükkideks
ning läkitasin need kõigisse Iisraeli pärisosa maa-aladesse,
sest nad on teinud Iisraelis häbiteo ja jäleduse.
Vaata, te olete kõik siin, Iisraeli lapsed! Rääkige siin
isekeskis ja andke nõu!”
Siis tõusis kogu rahvas nagu üks mees, öeldes: „Keegi meist
ärgu pöördugu koju!
Ja mida me nüüd Gibeaga teeme, on see: tema vastu liisu
läbi!
Me võtame kümme meest saja kohta kõigist Iisraeli
suguharudest, ja sada tuhande kohta, ja tuhat kümne tuhande
kohta, rahvale moona tooma, et need Benjamini Gibeasse tulles
võiksid talitada vastavalt kõigele jäledusele, mis Iisraelis on
tehtud.”
Nõnda kogunesid kõik Iisraeli mehed selle linna juurde,
olles ühinenud nagu üheks meheks.
Ja Iisraeli suguharud läkitasid mehi kõigi Benjamini
suguvõsade juurde ütlema: „Milline kuritöö küll teie keskel on
sündinud!
Andke nüüd välja need kõlvatud mehed, kes on Gibeas, ja me
surmame nad ning kõrvaldame Iisraelist kurjuse!” Aga
benjaminlased ei tahtnud kuulata oma vendade, Iisraeli laste
häält.
Ja benjaminlased kogunesid oma linnadest Gibeasse, et
minna sõtta Iisraeli laste vastu.
Ja sel päeval loeti linnadest olevaid benjaminlasi:
kakskümmend kuus tuhat meest, mõõgatõmbajat; peale nende loeti
Gibea elanikest seitsesada valitud meest.
Kogu sellest rahvast olid seitsesada valitud meest
vasakukäelised: kõik need lingutasid kivi karvapealt ega eksinud
mitte.
Ja Iisraeli mehi loeti peale benjaminlaste nelisada tuhat
mõõgatõmbajat meest; need kõik olid sõjamehed.
Ja nad võtsid kätte ja läksid Peetelisse ning küsisid
Jumalalt; Iisraeli lapsed küsisid: „Kes meist peab esimesena
minema sõtta benjaminlaste vastu?” Issand vastas: „Esimesena
Juuda!”
Ja hommikul võtsid Iisraeli lapsed kätte ning lõid leeri
üles Gibea ette.
Ja Iisraeli mehed läksid sõdima benjaminlaste vastu; ja
Iisraeli mehed seadsid endid tapluseks nende vastu Gibea juures.
Aga benjaminlased tulid Gibeast välja ja surmasid sel
päeval Iisraeli seast kakskümmend kaks tuhat meest.
Ent rahvas, Iisraeli mehed, kinnitasid endid ja seadsid
endid jälle tapluseks paigas, kus nad esimesel päeval olid endid
valmis seadnud.
Ja Iisraeli lapsed läksid üles ja nutsid Issanda ees
õhtuni ning küsisid Issandalt, öeldes: „Kas pean veel minema
sõdima oma venna Benjamini poegade vastu?” Ja Issand vastas:
„Minge nende vastu!”
Ja teisel päeval lähenesid Iisraeli lapsed
benjaminlastele.
Aga benjaminlased tulid teisel päeval Gibeast välja nende
vastu ja surmasid Iisraeli laste seast veel kaheksateist tuhat
meest; need kõik olid mõõgatõmbajad.
Siis läksid üles kõik Iisraeli lapsed, kogu rahvas, ja nad
tulid Peetelisse; nad nutsid ja istusid seal Issanda ees ja
paastusid sel päeval õhtuni ning ohverdasid Issanda ees põletus-
ja tänuohvreid.
Ja Iisraeli lapsed küsisid Issandalt, sest Jumala
seaduselaegas oli neil päevil seal
ja Aaroni poja Eleasari poeg Piinehas seisis sel ajal
selle ees, ja nad ütlesid: „Kas pean veel minema sõdima oma
venna Benjamini poegade vastu või pean loobuma?” Ja Issand
vastas: „Mine, sest homme ma annan nad sinu kätte!”
Siis Iisrael asetas varitsejad ümber Gibea.
Ja Iisraeli lapsed läksid kolmandal päeval benjaminlaste
vastu ja seadsid endid Gibea vastu nagu eelmistel kordadel.
Ja benjaminlased tulid välja rahva vastu, aga nad
meelitati linnast eemale; nagu eelmistelgi kordadel lõid nad
alguses rahva hulgast surnuks teede peal, millest üks läheb üles
Peetelisse ja teine üle välja Gibeasse, ligi kolmkümmend
Iisraeli meest.
Ja benjaminlased ütlesid: „Nad on meie ees maha löödud
nagu ennegi!” Aga Iisraeli lapsed ütlesid: „Põgenegem ja
meelitagem nad linnast eemale maanteedele!”
Siis kõik Iisraeli mehed tõusid oma paigast ja seadsid
endid valmis Baal-Taamaris, ja Iisraeli varitsejad tormasid oma
paigast Gibea ümbrusest.
Nõnda tuli Gibea ette kümme tuhat valitud meest kogu
Iisraelist ja taplus oli kange; aga benjaminlased ei teadnud,
et neile ligineb õnnetus.
Ja Issand lõi Benjamini Iisraeli ees, ja Iisraeli lapsed
hävitasid sel päeval Benjaminist kakskümmend viis tuhat ükssada
meest; need kõik olid mõõgatõmbajad.
Siis benjaminlased nägid, et nad olid löödud; ja Iisraeli
mehed andsid benjaminlastele maad, sest nad lootsid varitsejate
peale, keda nad olid seadnud Gibea vastu.
Ja varitsejad tõttasid ning tungisid Gibeale kallale;
varitsejad talitasid otsustavalt ja nad lõid mõõgateraga maha
kogu linna.
Ja Iisraeli meestel oli varitsejatega leppemärk: nad lasku
linnast suur suitsupilv üles tõusta!
Kui Iisraeli mehed tapluses pöördusid, benjaminlased olid
alguses Iisraeli meestest maha löönud ligi kolmkümmend meest,
sest nad mõtlesid: „Nad on tõesti meie ees maha löödud nagu
eelmises tapluses”,
siis hakkas linnast tõusma leppemärk, suitsusammas. Ja kui
benjaminlased pöördusid, vaata, siis tõusis kogu linn suitsuna
taeva poole.
Kui Iisraeli mehed pöördusid, siis Benjamini mehed
kohkusid, sest nad nägid, et neid oli tabanud õnnetus.
Nad pöördusid Iisraeli meeste eest kõrbe poole, aga taplus
sai nad kätte; ja need, kes tulid linnadest, hävitasid neid eneste
keskel.
Nad piirasid benjaminlased ümber ja jälitasid neid,
tallasid neid maha puhkepaigast kuni vastu Gibead päikesetõusu
poole.
Nõnda langes benjaminlastest kaheksateist tuhat meest;
need kõik olid vaprad mehed.
Siis nad pöördusid ümber ja põgenesid kõrbe, Rimmoni
kalju suunas; aga Iisraeli lapsed noppisid maanteedelt
ülejäänuist veel viis tuhat meest; ja nad ajasid neid taga kuni
Gideomini ja lõid neist maha veel kaks tuhat meest.
Nõnda oli kõiki sel päeval benjaminlastest langenuid
kakskümmend viis tuhat meest, mõõgatõmbajat; need kõik olid
vaprad mehed.
Ainult kuussada meest pöördus ümber ja põgenes kõrbe,
Rimmoni kalju peale; nad jäid Rimmoni kalju peale neljaks kuuks.
Aga Iisraeli mehed läksid tagasi benjaminlaste juurde ja
lõid need maha mõõgateraga, nii meessoost linlased kui loomad
ja kõik, keda tabasid; nad panid põlema ka kõik linnad, mis
ette juhtusid.