18Miika ja daanlasedNeil päevil ei olnud Iisraelis kuningat; ja neil päevil
otsis daanlaste suguharu enesele elamiseks pärisosa, sest kuni
selle ajani ei olnud temale langenud pärisosa Iisraeli
suguharude keskel.
Ja daanlased läkitasid oma suguvõsast viis meest, vaprad
mehed oma piirkonnast Sorast ja Estaolist, maad kuulama ja
uurima, ja nad ütlesid neile: „Minge uurige maad!” Ja need tulid
Efraimi mäestikku Miika koja juurde ning ööbisid seal.
Kui nad olid Miika koja juures, siis tundsid nad ära noore
mehe, leviidi hääle; nad põikasid sinna ja küsisid temalt:
„Kes
tõi sind siia? Mis sa siin teed? Mispärast sa siin oled?”
Ja ta vastas neile: „Miika tegi mulle nii ühte kui teist ja
palkas mind, et ma oleksin temale preestriks!”
Siis nad ütlesid temale: „Küsi ometi Jumalalt, et saaksime
teada, kas meie teekond, mida käime, õnnestub?”
Ja preester vastas neile: „Minge rahuga! Teie teekond, mida
käite, on Issanda ees!”
Ja need viis meest läksid ning jõudsid Laisi; ja nad nägid,
et rahvas, kes seal oli, elas siidonlaste viisi muretult,
rahulikult ja julgesti; ja et neil oli varandusi, siis ei olnud
neil puudust millestki, mis maa peal on; nad olid siidonlastest
kaugel ja neil ei olnud tegemist teiste inimestega.
Siis nad tulid oma vendade juurde Sorasse ja Estaoli ja
nende vennad küsisid neilt: „Kuidas teil oli?”
Ja nad ütlesid: „Võtkem kätte ja mingem üles nende vastu,
sest me nägime maad, ja vaata, see on väga hea maa! Ja teie
kõhklete! Ärge olge laisad astuma, kui lähete maad pärima!
Kui te lähete, siis jõuate ühe muretu rahva juurde ja maa
on igat kätt lai. Jah, Jumal annab selle teie kätte, paiga, kus
ei ole puudust millestki, mis maa peal on.”
Siis läks sealt daanlaste suguvõsast, Sorast ja Estaolist,
teele kuussada meest, sõjariistad vööl.
Nad läksid üles ja asusid leeri Kirjat-Jearimi Juudamaal;
sellepärast hüütakse seda paika tänapäevani „Daani
leeriks”; vaata, see on lääne pool Kirjat-Jearimi.
Ja sealt läksid nad edasi Efraimi mäestikku ning jõudsid
Miika koja juurde.
Siis võtsid sõna need viis meest, kes olid käinud Laisi
maad uurimas, ja ütlesid oma vendadele: „Kas teate, et neis
kodades on õlarüü, teeravid, nikerdatud ja valatud kuju? Nüüd
siis teadke, mida peate tegema!”
Ja nad pöördusid sinna ning tulid Miika kotta noore mehe,
leviidi koja juurde ja küsisid temalt, kas ta käsi käib hästi.
Ja need kuussada meest daanlastest, kellel olid
sõjariistad vööl, seisid värava suus;
aga need viis meest, kes olid käinud maad kuulamas, läksid
üles, astusid sisse, võtsid ära nikerdatud kuju, õlarüü,
teeravid ja valatud kuju, kusjuures preester ja need kuussada
meest, kellel olid sõjariistad vööl, seisid värava suus.
Ja kui need läksid Miika kotta ja võtsid ära nikerdatud
kuju, õlarüü, teeravid ja valatud kuju, siis küsis preester
neilt: „Mida te teete?”
Nad vastasid temale: „Ole vait, pane käsi suu peale ja
tule koos meiega ning ole meile isaks ja preestriks! On sul
parem olla preestriks üheainsa mehe kojale kui olla preestriks
ühele Iisraeli suguharule ja suguvõsale?”
Siis preestri süda läks rõõmsaks ja ta võttis õlarüü,
teeravid ja nikerdatud kuju ning tuli rahva sekka.
Seejärel nad pöördusid ja läksid edasi ning läkitasid
väetid lapsed ja loomad ja väärtuslikumad asjad eneste ees.
Kui nad olid Miika kojast eemale jõudnud, siis hüüti mehed
kokku kodadest, mis olid Miika koja juures, ja need jõudsid
daanlastele järele.
Nad hüüdsid daanlasi ja need pöördusid ümber ning küsisid
Miikalt: „Mis sul vaja on, et teid on kokku kutsutud?”
Tema vastas: „Te olete võtnud minu jumalad, mis ma olin
teinud, ja preestri, ja lähete minema! Mis mul nüüd enam on?
Kuidas te siis minult küsite, et mis sul vaja on?”
Aga daanlased vastasid temale: „Ära meie juures too
kuuldavale oma häält, et kibestunud hingega mehed ei kipuks
teile kallale ja sina ei kaotaks oma ja oma pere elu!”
Ja daanlased läksid oma teed. Ja kui Miika nägi, et nad
olid temast vägevamad, siis ta pöördus ümber ja läks tagasi
koju.
Ja olles võtnud, mis Miika oli teinud, ja preestri, kes
tal oli olnud, läksid nad Laisi kallale, rahuliku ja muretu
rahva kallale, lõid need maha mõõgateraga ja põletasid linna
tulega.
Ei olnud ühtegi päästjat, sest see oli Siidonist kaugel ja
neil ei olnud tegemist muude inimestega; see oli Beet-Rehobi
orus; ja daanlased ehitasid linna üles ning elasid seal.
Ja nad panid linnale nimeks Daan, oma isa Daani nime
järgi, kes Iisraelile oli sündinud; aga enne oli linna nimeks
Lais.
Ja daanlased püstitasid endile nikerdatud kuju; ja Joonatan,
Moosese poja Geersomi poeg, tema ja ta pojad olid daanlaste
suguharule preestriteks kuni päevani, mil maa rahvas vangi
viidi.
Nõnda nad seadsid endile üles Miika nikerdatud kuju, mille
ta oli teinud, kogu ajaks, mil Jumala koda oli Siilos.
otsis daanlaste suguharu enesele elamiseks pärisosa, sest kuni
selle ajani ei olnud temale langenud pärisosa Iisraeli
suguharude keskel.
Ja daanlased läkitasid oma suguvõsast viis meest, vaprad
mehed oma piirkonnast Sorast ja Estaolist, maad kuulama ja
uurima, ja nad ütlesid neile: „Minge uurige maad!” Ja need tulid
Efraimi mäestikku Miika koja juurde ning ööbisid seal.
Kui nad olid Miika koja juures, siis tundsid nad ära noore
mehe, leviidi hääle; nad põikasid sinna ja küsisid temalt:
„Kes
tõi sind siia? Mis sa siin teed? Mispärast sa siin oled?”
Ja ta vastas neile: „Miika tegi mulle nii ühte kui teist ja
palkas mind, et ma oleksin temale preestriks!”
Siis nad ütlesid temale: „Küsi ometi Jumalalt, et saaksime
teada, kas meie teekond, mida käime, õnnestub?”
Ja preester vastas neile: „Minge rahuga! Teie teekond, mida
käite, on Issanda ees!”
Ja need viis meest läksid ning jõudsid Laisi; ja nad nägid,
et rahvas, kes seal oli, elas siidonlaste viisi muretult,
rahulikult ja julgesti; ja et neil oli varandusi, siis ei olnud
neil puudust millestki, mis maa peal on; nad olid siidonlastest
kaugel ja neil ei olnud tegemist teiste inimestega.
Siis nad tulid oma vendade juurde Sorasse ja Estaoli ja
nende vennad küsisid neilt: „Kuidas teil oli?”
Ja nad ütlesid: „Võtkem kätte ja mingem üles nende vastu,
sest me nägime maad, ja vaata, see on väga hea maa! Ja teie
kõhklete! Ärge olge laisad astuma, kui lähete maad pärima!
Kui te lähete, siis jõuate ühe muretu rahva juurde ja maa
on igat kätt lai. Jah, Jumal annab selle teie kätte, paiga, kus
ei ole puudust millestki, mis maa peal on.”
Siis läks sealt daanlaste suguvõsast, Sorast ja Estaolist,
teele kuussada meest, sõjariistad vööl.
Nad läksid üles ja asusid leeri Kirjat-Jearimi Juudamaal;
sellepärast hüütakse seda paika tänapäevani „Daani
leeriks”; vaata, see on lääne pool Kirjat-Jearimi.
Ja sealt läksid nad edasi Efraimi mäestikku ning jõudsid
Miika koja juurde.
Siis võtsid sõna need viis meest, kes olid käinud Laisi
maad uurimas, ja ütlesid oma vendadele: „Kas teate, et neis
kodades on õlarüü, teeravid, nikerdatud ja valatud kuju? Nüüd
siis teadke, mida peate tegema!”
Ja nad pöördusid sinna ning tulid Miika kotta noore mehe,
leviidi koja juurde ja küsisid temalt, kas ta käsi käib hästi.
Ja need kuussada meest daanlastest, kellel olid
sõjariistad vööl, seisid värava suus;
aga need viis meest, kes olid käinud maad kuulamas, läksid
üles, astusid sisse, võtsid ära nikerdatud kuju, õlarüü,
teeravid ja valatud kuju, kusjuures preester ja need kuussada
meest, kellel olid sõjariistad vööl, seisid värava suus.
Ja kui need läksid Miika kotta ja võtsid ära nikerdatud
kuju, õlarüü, teeravid ja valatud kuju, siis küsis preester
neilt: „Mida te teete?”
Nad vastasid temale: „Ole vait, pane käsi suu peale ja
tule koos meiega ning ole meile isaks ja preestriks! On sul
parem olla preestriks üheainsa mehe kojale kui olla preestriks
ühele Iisraeli suguharule ja suguvõsale?”
Siis preestri süda läks rõõmsaks ja ta võttis õlarüü,
teeravid ja nikerdatud kuju ning tuli rahva sekka.
Seejärel nad pöördusid ja läksid edasi ning läkitasid
väetid lapsed ja loomad ja väärtuslikumad asjad eneste ees.
Kui nad olid Miika kojast eemale jõudnud, siis hüüti mehed
kokku kodadest, mis olid Miika koja juures, ja need jõudsid
daanlastele järele.
Nad hüüdsid daanlasi ja need pöördusid ümber ning küsisid
Miikalt: „Mis sul vaja on, et teid on kokku kutsutud?”
Tema vastas: „Te olete võtnud minu jumalad, mis ma olin
teinud, ja preestri, ja lähete minema! Mis mul nüüd enam on?
Kuidas te siis minult küsite, et mis sul vaja on?”
Aga daanlased vastasid temale: „Ära meie juures too
kuuldavale oma häält, et kibestunud hingega mehed ei kipuks
teile kallale ja sina ei kaotaks oma ja oma pere elu!”
Ja daanlased läksid oma teed. Ja kui Miika nägi, et nad
olid temast vägevamad, siis ta pöördus ümber ja läks tagasi
koju.
Ja olles võtnud, mis Miika oli teinud, ja preestri, kes
tal oli olnud, läksid nad Laisi kallale, rahuliku ja muretu
rahva kallale, lõid need maha mõõgateraga ja põletasid linna
tulega.
Ei olnud ühtegi päästjat, sest see oli Siidonist kaugel ja
neil ei olnud tegemist muude inimestega; see oli Beet-Rehobi
orus; ja daanlased ehitasid linna üles ning elasid seal.
Ja nad panid linnale nimeks Daan, oma isa Daani nime
järgi, kes Iisraelile oli sündinud; aga enne oli linna nimeks
Lais.
Ja daanlased püstitasid endile nikerdatud kuju; ja Joonatan,
Moosese poja Geersomi poeg, tema ja ta pojad olid daanlaste
suguharule preestriteks kuni päevani, mil maa rahvas vangi
viidi.
Nõnda nad seadsid endile üles Miika nikerdatud kuju, mille
ta oli teinud, kogu ajaks, mil Jumala koda oli Siilos.