1 Aga mõne aja pärast, nisulõikuse ajal, tuli Simson oma
naist külastama, sikutall kaasas, ja ütles: „Ma tahan minna
kambrisse oma naise juurde!” Aga naise isa ei lasknud teda
minna.
2 Ja naise isa ütles: „Ma olen alati mõelnud, et sa teda
hoopis vihkad, seepärast ma andsin tema su peiupoisile. Eks ole
ta noorem õde temast ilusam? Saagu nüüd see tema asemel
sulle!”
3 Aga Simson vastas neile: „Seekord olen ma vilistite ees
süüta, kui ma neile paha teen.”
4 Ja Simson läks ning püüdis kinni kolmsada rebast; ta võttis
tõrvikuid, sidus sabad paarikaupa kokku ja pani iga sabapaari
vahele tõrviku.
5 Siis ta süütas tulega tõrvikud ja laskis rebased lahti
vilistite viljapõldudele, süüdates nõnda põlema niihästi nabrad
kui lõikamata vilja, viinamäed ja õlipuud.
6 Kui vilistid küsisid: „Kes seda tegi?”, siis vastati:
„Simson, timnalase väimees, sellepärast et äi võttis ära ta
naise ja andis tema peiupoisile.” Siis vilistid läksid ja
põletasid tulega naise ja tema isa.
7 Aga Simson ütles neile: „Kui te nõnda teete, siis ma tõesti
ei puhka enne, kui olen teile tasunud!”
8 Ja ta peksis nad puruks suures tapluses „säärtest puusadeni”.
Seejärel ta läks ja elas Eetami kaljulõhes.
9 Vilistid tulid ja lõid leeri üles Juudasse ning
hulkusid Lehhis.
10 Ja Juuda mehed küsisid: „Miks olete tulnud meie
vastu?”
Nad vastasid: „Me tulime Simsonit kinni siduma, talitama temaga,
nagu tema talitas meiega.”
11 Siis läks Juudast kolm tuhat meest Eetami kaljulõhe juurde
ja nad ütlesid Simsonile: „Kas sa ei tea, et vilistid
valitsevad meie üle? Miks sa tegid meile seda?” Aga tema vastas
neile: „Nagu nemad minule tegid, nõnda tegin mina neile.”
12 Ja nad ütlesid temale: „Me tulime, et sind kinni siduda ja
vilistite kätte anda.” Simson ütles neile: „Vanduge mulle, et te
ise ei taha mulle kallale kippuda!”
13 Nad ütlesid temale vastates: „Ei, me ainult seome sind ja
anname nende kätte ega taha hoopiski mitte surmata.” Siis nad
sidusid teda kahe uue köiega ja viisid ta kaljult ära.
14 Kui ta jõudis Lehhisse, siis hõiskasid vilistid temale
vastu; aga Issanda Vaim tuli võimsasti ta peale ja siis olid
köied ta käsivartel otsekui tules kõrbevad linased lõngad ja tal
sulasid köidikud kätelt.
15 Ja ta leidis ühe toore eeslilõualuu, sirutas oma käe,
võttis selle ja lõi sellega maha tuhat meest.
16 Ja Simson ütles:
„Eesli lõualuuga -
hunnik hunniku peale.
Eesli lõualuuga
ma lõin maha tuhat meest!”
17 Ja kui ta nõnda oli öelnud, siis ta viskas käest lõualuu
ning pani sellele paigale nimeks Raamat-Lehhi.
18 Ja et tal oli väga suur janu, siis ta hüüdis Issanda poole
ning ütles: „Sina andsid oma sulase käe läbi selle suure võidu;
nüüd ma pean aga surema janusse ja langema ümberlõikamatute
kätte!”
19 Siis Jumal lõhestas Lehhis oleva õõne, sealt tuli välja vesi
ja ta jõi; ta vaim tuli tagasi ja ta elustus. Seepärast
pandi sellele nimeks „Hüüdja allikas”, mis on Lehhis
tänapäevani.
20 Ja ta mõistis Iisraelile kohut vilistite ajal kakskümmend
aastat.