14Simsoni pulm ja tema mõistatusKord läks Simson alla Timnasse ja nägi Timnas ühte naist
vilistite tütarde hulgast.
Ta tuli üles ja jutustas oma isale ja emale ning ütles:
„Ma nägin Timnas ühte naist vilistite tütarde hulgast; võtke ta nüüd
mulle naiseks!”
Tema isa, samuti ta ema küsisid temalt: „Kas ei ole naist su
vendade tütarde hulgas ja kogu mu rahva hulgas, et sa lähed
naist võtma ümberlõikamata vilistite hulgast?” Aga Simson vastas
oma isale: „Võta ta mulle, sest tema on minu silmis see
õige!”
Tema isa ja ema aga ei teadnud, et see tuli Issandalt, kes
otsis põhjust vilistite vastu; sel ajal valitsesid vilistid
Iisraeli üle.
Nii läks Simson isa ja emaga alla Timnasse; aga kui nad
jõudsid Timna viinamägede juurde, vaata, siis tuli üks noor
lõvi möirates temale vastu.
Aga Issanda Vaim tuli võimsasti tema peale ja ta kiskus
lõvi lõhki, otsekui oleks ta kitsetalle lõhki kiskunud, kuigi
tal ei olnud käes mitte midagi; oma isale ja emale ta aga ei
jutustanud, mis ta oli teinud.
Seejärel läks ta alla ja kõneles naisega, kes Simsoni
silmis oli meeldiv.
Mõne aja pärast, olles teel tagasi teda võtma, põikas ta
vaatama lõvi raibet, ja ennäe, lõvi korjuses oli
mesilaspere ja mett.
Ta kaapis mett oma pihkudesse, läks edasi ja sõi; ja ta
tuli oma isa ja ema juurde ning andis ka neile ja nemad sõid; aga
ta ei jutustanud neile, et ta oli mee kaapinud lõvi
korjusest.
Kui ta isa tuli alla naise juurde, siis valmistas Simson
seal peo, sest nõnda oli poissmeestel viisiks teha.
Ja kui nad teda nägid, siis tõid nad kolmkümmend
peiupoissi, et need oleksid ta juures.
Ja Simson ütles neile: „Ma annan teile nüüd ühe mõistatuse
mõistatada: kui te seitsme pidupäeva jooksul seletate selle
mulle õigesti ja leiate lahenduse, siis ma annan teile
kolmkümmend särki ja kolmkümmend piduriietust.
Aga kui te ei suuda seda mulle seletada, siis peate teie
mulle andma kolmkümmend piduriietust.” Ja nad ütlesid temale:
„Anna oma mõistatus mõistatada, me oleme valmis kuulma!”
Siis ta ütles neile:
„Sööjast tuli söök
ja tugevast tuli magus.”
Aga nad ei suutnud kolmel päeval mõistatust seletada.
Neljandal päeval ütlesid nad Simsoni naisele: „Meelita
oma meest, et ta seletaks meile mõistatuse, et me sind ja su
isakoda tulega ära ei põletaks! Kas olete meid kutsunud, et teha
meid vaeseks, või kuidas?”
Siis Simsoni naine nuttis tema juures ning ütles: „Sina
ainult vihkad mind ega armasta mind! Sa oled andnud mu rahva
poegadele mõistatada ühe mõistatuse, aga ei ole seda mulle
seletanud!” Ta vastas temale: „Vaata, ma ei ole seletanud oma
isale ja emale, aga peaksin seletama sinule?”
Tema aga nuttis ta juures need seitse päeva, mil neil oli
pidu; ja seitsmendal päeval seletas Simson temale, sest naine
ajas teda kitsikusse; ja naine seletas mõistatuse oma rahva
poegadele.
Siis ütlesid linna mehed temale seitsmendal päeval, enne
kui päike oli loojunud:
„Mis on meest magusam
ja kes on lõvist tugevam?”
Ja tema vastas neile:
„Kui te mu õhvakesega ei oleks kündnud,
ei oleks te mu mõistatust lahendanud!”
Siis tuli Issanda Vaim võimsasti Simsoni peale ja ta läks
alla Askeloni ning lõi neist maha kolmkümmend meest, võttis
nende riided ja andis piduriietuseks mõistatuse seletajaile. Ta
viha süttis põlema ja ta läks oma isakotta.
Simsoni naine sai aga sellele peiupoisile, kes oli olnud
temale isameheks.
vilistite tütarde hulgast.
Ta tuli üles ja jutustas oma isale ja emale ning ütles:
„Ma nägin Timnas ühte naist vilistite tütarde hulgast; võtke ta nüüd
mulle naiseks!”
Tema isa, samuti ta ema küsisid temalt: „Kas ei ole naist su
vendade tütarde hulgas ja kogu mu rahva hulgas, et sa lähed
naist võtma ümberlõikamata vilistite hulgast?” Aga Simson vastas
oma isale: „Võta ta mulle, sest tema on minu silmis see
õige!”
Tema isa ja ema aga ei teadnud, et see tuli Issandalt, kes
otsis põhjust vilistite vastu; sel ajal valitsesid vilistid
Iisraeli üle.
Nii läks Simson isa ja emaga alla Timnasse; aga kui nad
jõudsid Timna viinamägede juurde, vaata, siis tuli üks noor
lõvi möirates temale vastu.
Aga Issanda Vaim tuli võimsasti tema peale ja ta kiskus
lõvi lõhki, otsekui oleks ta kitsetalle lõhki kiskunud, kuigi
tal ei olnud käes mitte midagi; oma isale ja emale ta aga ei
jutustanud, mis ta oli teinud.
Seejärel läks ta alla ja kõneles naisega, kes Simsoni
silmis oli meeldiv.
Mõne aja pärast, olles teel tagasi teda võtma, põikas ta
vaatama lõvi raibet, ja ennäe, lõvi korjuses oli
mesilaspere ja mett.
Ta kaapis mett oma pihkudesse, läks edasi ja sõi; ja ta
tuli oma isa ja ema juurde ning andis ka neile ja nemad sõid; aga
ta ei jutustanud neile, et ta oli mee kaapinud lõvi
korjusest.
Kui ta isa tuli alla naise juurde, siis valmistas Simson
seal peo, sest nõnda oli poissmeestel viisiks teha.
Ja kui nad teda nägid, siis tõid nad kolmkümmend
peiupoissi, et need oleksid ta juures.
Ja Simson ütles neile: „Ma annan teile nüüd ühe mõistatuse
mõistatada: kui te seitsme pidupäeva jooksul seletate selle
mulle õigesti ja leiate lahenduse, siis ma annan teile
kolmkümmend särki ja kolmkümmend piduriietust.
Aga kui te ei suuda seda mulle seletada, siis peate teie
mulle andma kolmkümmend piduriietust.” Ja nad ütlesid temale:
„Anna oma mõistatus mõistatada, me oleme valmis kuulma!”
Siis ta ütles neile:
„Sööjast tuli söök
ja tugevast tuli magus.”
Aga nad ei suutnud kolmel päeval mõistatust seletada.
Neljandal päeval ütlesid nad Simsoni naisele: „Meelita
oma meest, et ta seletaks meile mõistatuse, et me sind ja su
isakoda tulega ära ei põletaks! Kas olete meid kutsunud, et teha
meid vaeseks, või kuidas?”
Siis Simsoni naine nuttis tema juures ning ütles: „Sina
ainult vihkad mind ega armasta mind! Sa oled andnud mu rahva
poegadele mõistatada ühe mõistatuse, aga ei ole seda mulle
seletanud!” Ta vastas temale: „Vaata, ma ei ole seletanud oma
isale ja emale, aga peaksin seletama sinule?”
Tema aga nuttis ta juures need seitse päeva, mil neil oli
pidu; ja seitsmendal päeval seletas Simson temale, sest naine
ajas teda kitsikusse; ja naine seletas mõistatuse oma rahva
poegadele.
Siis ütlesid linna mehed temale seitsmendal päeval, enne
kui päike oli loojunud:
„Mis on meest magusam
ja kes on lõvist tugevam?”
Ja tema vastas neile:
„Kui te mu õhvakesega ei oleks kündnud,
ei oleks te mu mõistatust lahendanud!”
Siis tuli Issanda Vaim võimsasti Simsoni peale ja ta läks
alla Askeloni ning lõi neist maha kolmkümmend meest, võttis
nende riided ja andis piduriietuseks mõistatuse seletajaile. Ta
viha süttis põlema ja ta läks oma isakotta.
Simsoni naine sai aga sellele peiupoisile, kes oli olnud
temale isameheks.