1 Aga Efraimi mehed hüüti kokku ja nad läksid põhja poole
ning ütlesid Jeftale: „Mispärast sa läksid sõdima ammonlaste
vastu ega kutsunud meid, et oleksime tulnud koos sinuga? Me
põletame tulega sinu koja su pealt!”
2 Ja Jefta vastas neile: „Minul ja mu rahval oli suur riid
ammonlastega; siis ma hüüdsin teid, aga te ei päästnud mind
nende käest.
3 Ja kui ma nägin, et päästjaid ei olnud, siis ma võtsin oma
elu iseenese kätte ning läksin ammonlaste vastu ja Issand andis
nad minu kätte. Miks tulete nüüd minu juurde ja sõdite minu
vastu?”
4 Ja Jefta kogus kokku kõik Gileadi mehed ning sõdis Efraimi
vastu; ja Gileadi mehed lõid Efraimi, kes oli öelnud: „Te olete
Efraimist ära jooksnud. Gilead on keset Efraimi ja keset
Manasset.”
5 Ja Gilead vallutas Jordani koolmed Efraimi poole; kui siis
mõni Efraimi põgenik ütles: „Lase ma lähen üle!”, küsisid Gileadi
mehed temalt: „Kas sa oled efraimlane?” Ja kui ta vastas: „Ei!”,
6 ütlesid nad temale: „Ütle siis: Ŵibbolet!”; ütles ta aga:
„Sibbolet”, sellepärast et ta ei osanud õigesti hääldada, võtsid
nad ta kinni ja tapsid Jordani koolmete juures. Nõnda langes sel
ajal Efraimist nelikümmend kaks tuhat.
7 Ja Jefta mõistis Iisraelile kohut kuus aastat; siis
gileadlane Jefta suri ja ta maeti oma linna Gileadis.
8 Ja pärast teda mõistis Iisraelile kohut Ibsan Petlemmast.
9 Temal oli kolmkümmend poega; ta pani kolmkümmend tütart
väljapoole mehele ja tõi oma poegadele kolmkümmend tütart
väljastpoolt; ta mõistis Iisraelile kohut seitse aastat.
10 Siis Ibsan suri ja ta maeti Petlemma.
11 Ja pärast teda mõistis Iisraelile kohut Eelon,
sebulonlane; tema mõistis Iisraelile kohut kümme aastat.
12 Siis sebulonlane Eelon suri ja ta maeti Ajjalonisse
Sebuloni maale.
13 Ja pärast teda mõistis Iisraelile kohut Abdon, Hilleli
poeg, piraatonlane.
14 Temal oli nelikümmend poega ja kolmkümmend pojapoega, kes
ratsutasid seitsmekümne eesli seljas; tema mõistis Iisraelile
kohut kaheksa aastat.
15 Siis piraatonlane Abdon, Hilleli poeg, suri ja ta maeti
Piraatonisse, Efraimi maale amalekkide mäestikku.