1 Aga Juudit heitis silmili maha, pani enesele tuhka pähe ja võttis ennast kotiriide väele, millega ta oli riietatud. Ja parajasti toodi Jeruusalemma jumalakojas õhtust suitsutusohvrit. Juudit hüüdis siis suure häälega Issanda poole ja ütles:
2 „Issand, minu isa Siimeoni Jumal,
kes sa andsid tema kätte mõõga,
et nuhelda võõraid rahvaid,
kes kuritööks avasid neitsi üsa,
häbistamiseks paljastasid tema puusad
ja rüvetasid tema lapsekoja, et seda teotada!
Sina olid ju ütelnud:
„Nõnda ei tohi!”
Ometi nad tegid.
3 Sellepärast sa andsid
nende ülemad tappa,
ja nende voodi,
mis häbenes pettuse pärast,
andsid sa verevalamiseks:
sa lõid maha sulased koos vägevatega,
jah, vägevad nende aujärgedelt.
4 Ja sa andsid nende naised riisuda
ning tütred vangideks,
kogu sõjasaagi neilt jaotamiseks
sinu armastatud poegade vahel,
kes tarmuga vihastasid sinu eest,
põlastasid oma vere rüvetamist
ning hüüdsid sind appi.
Oh Jumal, minu Jumal,
kuule ka mind, leske!
5 Sest sina oled teinud,
mis oli enne neid tegusid;
need ja pärast neid,
nüüdset ja tulevast
oled sina kavatsenud,
ja mida sa oled kavatsenud,
see on sündinud.
6 Ja need, mida sa otsustasid,
astusid ette ja ütlesid:
„Vaata, siin me oleme!”
Sest kõik sinu teed on valmis,
ja sinu kohtuotsus on juba tehtud.
7 Sest vaata, assüürlased
on teinud suureks oma sõjaväe:
nad ülistavad hobuseid ja ratsanikke,
kiidavad jalameeste käsivart;
nad loodavad kilpide, piikide,
ambude ja lingude peale
ega tea, et sina oled Issand,
kes lõpetab sõjad.
8 Issand on sinu nimi.
Löö maha nende vägi oma rammuga
ja purusta nende võim oma vihas!
Sest nad on otsustanud
teotada sinu pühi paiku,
rüvetada telki,
kus hingab sinu auline nimi,
mõõgaga raiuda maha
sinu altari sarv.
9 Vaata nende ülbust,
saada oma viha nende pea peale,
anna minu, lese käele
rammu mu ettevõtteks!
10 Löö minu teesklevate huulte abil
orja koos isandaga,
ja isandat koos oma sulasega,
murra nende kõrkus naise käe läbi!
11 Sest sinu võim ei sõltu hulgast
ega sinu valitsus vägevaist,
vaid sa oled alandlike Jumal,
nõtrade aitaja,
jõuetute tugi,
meeleheitel olijate kaitsja,
lootusetute päästja.
12 Tõesti, tõesti, minu isa Jumal
ja Iisraeli pärisosa Jumal,
taeva ja maa valitseja,
vete looja,
kogu oma loodu kuningas,
kuule sina minu palvet
13 ja tee minu sõna ning kavalus
haavaks ja vermeks neile,
kes on pidanud kurja nõu
sinu lepingu,
sinu pühitsetud koja,
Siioni mäetipu
ja sinu laste asupaiga vastu.
14 Ja anna arusaamist kogu oma rahvale
ja igale suguharule,
et nad teaksid,
et sina oled Jumal,
kõige väe ja võimu Jumal,
ja et ei ole kedagi teist,
kes kaitseb Iisraeli sugu,
kui ainult sina!”
9
Juuditi palve