4Juudid valmistuvad vastupanuksKui Iisraeli lapsed, kes elasid Juudamaal, said kuulda kõigest, mida Assuri kuninga Nebukadnetsari ülempealik Olovernes teiste rahvastega oli teinud ja kuidas ta kõik nende pühamud oli rüüstanud ja hävitanud,
siis nad kartsid teda üliväga ning olid hirmul Jeruusalemma ja Issanda, oma Jumala templi pärast,
sest nad olid hiljuti vangipõlvest tulnud ja kogu Juuda rahvas oli alles nüüd kogunenud. Ja teotatud riistad, ohvrialtar ja tempel olid uuesti pühitsetud.
Sellepärast nad läkitasid sõna kõikjale Samaaria aladele ja Beet-Hooronisse, Belmaini, Jeerikosse, Hoobasse, Haasorisse ja Saalemi orgu.
Nad võtsid varakult oma valdusesse kõik kõrgete mägede tipud, ehitasid müürid ümber sealsetele küladele ja varusid neisse toidumoona sõja puhuks, sest nende põllud olid äsja koristatud.
Ja Joojakim, kes neil päevil oli Jeruusalemmas ülempreester, kirjutas elanikele Betuulias ja Beet-Omestaimis, mis on Jisreeli kohal, Dotani lähedal oleva tasandiku ääres,
ja käskis valvata mägiteid, sest nende kaudu pääses Juudamaale. Nendel oli kerge takistada ülesminejaid, sest kitsas tee oli vaevalt käidav kahele mehele kõrvuti.
Ja Iisraeli lapsed tegid nõnda, nagu neid oli käskinud ülempreester Joojakim ja kogu Iisraeli Suurkohus, kes asusid Jeruusalemmas.
Siis kõik Iisraeli mehed hüüdsid Jumala poole suure andumusega ja alandasid oma hinge sügavas harduses,
nemad ise, nende naised, lapsed ja loomad. Ka kõik nende juures olevad võõrad ja palgalised ning raha eest ostetud orjad panid endale kotiriide niuetele.
Kõik Iisraeli mehed, naised ja lapsed, kes elasid Jeruusalemmas, heitsid siis maha templi ette, raputasid endale tuhka pähe ja laotasid oma kotiriided Issanda ette.
Nad katsid kotiriidega ohvrialtari ning hüüdsid lakkamatult ja üksmeelselt Iisraeli Jumala poole, et ta ei laseks riisuda nende lapsi ega annaks nende naisi saagiks, ei laseks nende pärisosa linnu hävitada ega pühamut reostada ja teotada paganate kahjurõõmuks.
Ja Issand võttis kuulda nende häält ning nägi nende ahastust. Ja rahvas paastus mitu päeva kogu Juudamaal ja Jeruusalemmas kõigeväelise Issanda pühamu ees.
Ülempreester Joojakim ning kõik, kes seisid Issanda ees, preestrid ja Issanda teenrid, niuded kotiriidega vöötatud, ohverdasid alalist põletusohvrit ja rahva tõotusohvreid ning vabatahtlikke ande.
Ja nende peakatete peal oli tuhk ning nad hüüdsid kõigest väest Issanda poole, et ta armulikult vaataks kogu Iisraeli soo peale.
siis nad kartsid teda üliväga ning olid hirmul Jeruusalemma ja Issanda, oma Jumala templi pärast,
sest nad olid hiljuti vangipõlvest tulnud ja kogu Juuda rahvas oli alles nüüd kogunenud. Ja teotatud riistad, ohvrialtar ja tempel olid uuesti pühitsetud.
Sellepärast nad läkitasid sõna kõikjale Samaaria aladele ja Beet-Hooronisse, Belmaini, Jeerikosse, Hoobasse, Haasorisse ja Saalemi orgu.
Nad võtsid varakult oma valdusesse kõik kõrgete mägede tipud, ehitasid müürid ümber sealsetele küladele ja varusid neisse toidumoona sõja puhuks, sest nende põllud olid äsja koristatud.
Ja Joojakim, kes neil päevil oli Jeruusalemmas ülempreester, kirjutas elanikele Betuulias ja Beet-Omestaimis, mis on Jisreeli kohal, Dotani lähedal oleva tasandiku ääres,
ja käskis valvata mägiteid, sest nende kaudu pääses Juudamaale. Nendel oli kerge takistada ülesminejaid, sest kitsas tee oli vaevalt käidav kahele mehele kõrvuti.
Ja Iisraeli lapsed tegid nõnda, nagu neid oli käskinud ülempreester Joojakim ja kogu Iisraeli Suurkohus, kes asusid Jeruusalemmas.
Siis kõik Iisraeli mehed hüüdsid Jumala poole suure andumusega ja alandasid oma hinge sügavas harduses,
nemad ise, nende naised, lapsed ja loomad. Ka kõik nende juures olevad võõrad ja palgalised ning raha eest ostetud orjad panid endale kotiriide niuetele.
Kõik Iisraeli mehed, naised ja lapsed, kes elasid Jeruusalemmas, heitsid siis maha templi ette, raputasid endale tuhka pähe ja laotasid oma kotiriided Issanda ette.
Nad katsid kotiriidega ohvrialtari ning hüüdsid lakkamatult ja üksmeelselt Iisraeli Jumala poole, et ta ei laseks riisuda nende lapsi ega annaks nende naisi saagiks, ei laseks nende pärisosa linnu hävitada ega pühamut reostada ja teotada paganate kahjurõõmuks.
Ja Issand võttis kuulda nende häält ning nägi nende ahastust. Ja rahvas paastus mitu päeva kogu Juudamaal ja Jeruusalemmas kõigeväelise Issanda pühamu ees.
Ülempreester Joojakim ning kõik, kes seisid Issanda ees, preestrid ja Issanda teenrid, niuded kotiriidega vöötatud, ohverdasid alalist põletusohvrit ja rahva tõotusohvreid ning vabatahtlikke ande.
Ja nende peakatete peal oli tuhk ning nad hüüdsid kõigest väest Issanda poole, et ta armulikult vaataks kogu Iisraeli soo peale.