Eestikeelne Piibel 1997
2Olovernes läkitatakse karistusretkele Kaheksateistkümnendal aastal, esimese kuu kahekümne teisel päeval, kõneldi Nebukadnetsari, Assuri kuninga kojas, et ta maksab kätte kõigile maadele, nagu ta oli ütelnud.Ja kuningas kutsus kokku kõik oma teenrid ja kõik oma suurnikud ning andis neile teada oma salanõu. Ta avaldas oma kindla otsuse hävitada täielikult kõik need maad.
Nemadki arvasid, et on vaja hävitada kõik need inimesed, kes ei olnud tema käsku täitnud.
Ja sündis, kui ta oli nõu pidanud, et Assuri kuningas Nebukadnetsar kutsus oma sõjaväe ülempealiku Olovernese, kes oli temast järgmine mees, ja ütles talle:
„Nõnda ütleb suurkuningas, kogu maailma isand: Vaata, sa pead minema siit minu palge eest ja võtma kaasa mehed, kes usaldavad oma jõudu, sada kakskümmend tuhat jalameest, ja hulga hobuseid koos ratsanikega - kaksteist tuhat -
ja pead siis minema kõigi maade vastu läänes, sest nad ei ole kuulda võtnud minu käsku.
Ja kuuluta neile, et nad hoiaksid valmis mulla ja vee! + Väljendiga 'Hoidke valmis muld ja vesi!' tuletasid anastavate maade valitsejatele meelde, et nende kohus on kanda hoolt Pärsia sõjaväe argivajaduste eest. Sest oma vihas lähen ma nende vastu ja katan kogu maapinna oma sõjaväe jalgadega ning annan nad sellele rüüstata.
Nende haavatud täidavad siis nende orud ja ojad ning jõgi on täis nende laipu.
Ja nende hulgast võetud vangid viin ma maailma igasse äärde.
Sina mine nüüd ja valluta mulle kogu nende ala, ja kui nad sulle alistuvad, siis jäta nad mulle nende karistuspäevani!
Aga sõnakuulmatuile ärgu su silm heitku armu, vaid lase neid tappa ja riisuda kogu maal, mille sa vallutasid!
Sest nii tõesti kui ma elan ja minu kuningriik on võimas: mis ma olen ütelnud, seda ma teen oma käega!
Sina ise aga ära astu üle mitte ühestki oma isanda käsust, vaid tee täpselt nii, nagu ma sind olen käskinud, ja ära viivita seda tegemast!”
Olovernes täidab käsu Olovernes läks siis ära oma isanda palge eest ja kutsus kõik võimukandjad, väepealikud ja Assuri sõjaväe juhid
ning luges üle võitluseks valitud mehed, nagu tema isand oli teda käskinud, umbes sada kakskümmend tuhat, ja kaksteist tuhat ratsanikku-ammukütti.
Ta rivistas nad nõnda, nagu on tavaks suure sõjaväe korraldamisel.
Ja ta võttis väga suure hulga kaameleid, eesleid ja muulasid nende koormate jaoks ja lugematult palju lambaid, härgi ja kitsi neile moonaks,
igale mehele külluses toitu ning väga palju kulda ja hõbedat kuningakojast.
Siis läks ta teele kogu oma sõjaväega, et minna kuningas Nebukadnetsari eele ja katta kogu maapind läänes oma sõjavankrite, ratsanike ja valitud jalameestega.
Ja segarahvast, kes tulid koos nendega, oli nõnda palju nagu rohutirtse või nagu liiva, mis on maa peal; seda ei saanud lugeda rohkuse pärast.
Nad läksid välja Niinevest kolm päevateekonda Bektileti tasandiku suunas ja lõid leeri üles alates Bektiletist selle mäe lähedale, mis on Ülem-Kiliikiast vasakul.
Olovernes võttis kogu oma sõjaväe: jalamehed, ratsanikud ja sõjavankrid, ning läks sealt mäestikku
ja lõi maha Puudi ja Luudi ning riisus kõiki Rassise poegi ja Ismaeli poegi, kes elasid kõrbe ääres lõuna pool kaldealasi.
Ja ta läks üle Eufrati ning läbis Mesopotaamia ja purustas kõik kindlustatud linnad Abroona jõe kaldal kuni mereni.
Siis ta vallutas Kiliikia alad ja lõi maha kõik, kes temale vastu hakkasid, ning tuli Jaafeti piirideni, mis on lõuna pool vastu Araabiat.
Ja ta piiras ümber kõik midjanlased, süütas põlema nende telgid ning rüüstas nende karjad.
Siis läks ta alla Damaskuse tasandikule nisulõikuse ajal, põletas ära kõik nende põllud, tappis lamba- ja veisekarjad, rüüstas nende linnad, laastas nende maa ja lõi mõõgateraga maha kõik nende noored mehed.
Siis hirm ja kartus tema ees langes nende peale, kes elasid mererannikul, kes olid Siidonis ja Tüüroses ning kes elasid Suuris ja Okinas, ja kõigi peale, kes elasid Jamnias. Ka Asdodi ja Askeloni elanikud kartsid teda väga.