1 Siis Juudit ütles neile: „Kuulge nüüd mind, vennad! Võtke see pea ja riputage oma müüririnnatise külge!
2 Ja niipea kui hommik koidab ja päike paistab maa peale, võtku igaüks oma sõjariistad ja mingu kõik tugevad mehed linnast välja! Ja määrake neile pealik, otsekui tahaksite minna alla tasandikule assüürlaste eelväe vastu! Aga ärge minge alla!
3 Siis nad haaravad kogu oma sõjavarustuse, lähevad oma leeri ja äratavad Assuri sõjaväe pealikud ning jooksevad üheskoos Olovernese telgi juurde. Aga nad ei leia teda ja neid valdab hirm, nõnda et nad põgenevad teie eest.
4 Siis teie ja kõik, kes elavad kogu Iisraeli alal, ajage neid taga ja lööge nad maha nende teedel!
5 Aga enne kui te seda teete, kutsuge minu juurde ammonlane Ahior, et ta näeks ja tunneks ära selle, kes halvustas Iisraeli sugu ja kes läkitas tema meie juurde otsekui surma!”
7 Aga kui nad olid ta üles tõstnud, siis ta langes Juuditi jalge ette ja kummardas tema ees ning ütles: „Ole ülistatud kõigis Juuda telkides ja kõigi rahvaste seas! Kes sinu nime kuulevad, need kohkuvad!
8 Ja nüüd jutusta mulle, mis sa neil päevil oled teinud!” Ja Juudit jutustas talle rahva keskel olles kõik, mis ta oli teinud, alates päevast, mil ta oli välja läinud, kuni võimaluseni sellest neile nüüd rääkida.
9 Kui ta kõnelemise oli lõpetanud, siis rahvas hõiskas suure häälega ja tõstis linnas rõõmuhäält.
10 Aga kui Ahior nägi kõike seda, mis Iisraeli Jumal oli teinud, siis ta uskus kindlalt Jumalasse, laskis ümber lõigata oma eesnaha ja liitus Iisraeli sooga, olles sellega tänapäevani.
12 Aga kui assüürlased neid nägid, siis nad läkitasid sõna oma pealikutele. Need läksid aga ülempealikute ja tuhandepealikute ja kõigi oma juhtide juurde.
13 Ja nad tulid Olovernese telgi juurde ning ütlesid kõigi tema asjade ülevaatajale: „Ärata nüüd üles meie isand, sest need orjad on julgenud tulla alla meiega sõdima, et saada hävitatud sootuks!”
14 Siis Bagoas läks ja koputas telgi eesriide peale, sest ta arvas, et Olovernes magab koos Juuditiga.
15 Aga kui midagi polnud kuulda, siis ta avas eesriide ja läks magamiskambrisse ning leidis Olovernese lävelt surnuna. Ja tema pea oli ära võetud.
16 Siis ta kisendas suure häälega nuttes, halisedes ja valjusti hüüdes ja käristas oma riided lõhki.
17 Seejärel läks ta telki, kus Juudit oli elanud, aga ei leidnud teda. Siis ta tormas rahva juurde ja kisendas:
18 „Orjad on reetnud: üksainus heebrea naine on teinud häbi kuningas Nebukadnetsari kojale! Sest vaata, Olovernes on maas, ja temal ei ole pead otsas!”
19 Aga kui Assuri sõjaväe pealikud neid sõnu kuulsid, siis nad käristasid oma kuued lõhki ja kartsid väga. Ja nende kisa ja karjumine oli leeris väga suur.