1 Ja Olovernes käskis viia Juuditi sinna, kuhu tema hõbenõud olid paigutatud, ja tegi korralduse, et temale kaetaks laud Olovernese enese roogadega ja antaks juua tema veini.
2 Aga Juudit ütles: „Mina siit ei söö, et pahandust ei sünniks, vaid mulle antagu seda, mida olen kaasa toonud!”
3 Olovernes ütles siis temale: „Aga kui see, mis sul kaasas on, lõpeb, kust me siis saame pakkuda sulle samasugust? Sest meie juures ei ole kedagi sinu rahva hulgast.”
4 Aga Juudit vastas talle: „Nii tõesti kui sinu hing elab, mu isand, ei jõua sinu teenija ära süüa seda, mis mul kaasas on, enne kui Issand minu käe läbi on teinud, mida ta on otsustanud.”
5 Siis Olovernese teenrid viisid ta telki ja ta magas kuni keskööni. Aga hommikuvahi ajal tõusis ta üles
6 ja saatis Olovernesele sõna: „Minu isand andku nüüd käsk, et sinu teenijal lubataks minna palvetama!”
7 Ja Olovernes käskis oma ihukaitsjaid, et nad teda ei takistaks. Juudit jäi nüüd leeri kolmeks päevaks ning läks öösiti Betuulia orgu ja suples leeri allikas.
8 Ja kui ta oli veest välja tulnud, siis ta palus Issandat, Iisraeli Jumalat, et see tasandaks tema teed oma rahva laste päästmiseks.
9 Siis ta läks puhtana telki ja jäi sinna, kuni õhtul tema toit toodi.
11 Ta ütles Bagoasele, oma ülemteenrile, kes oli kõige üle, mis tal oli: „Mine nüüd, meelita seda heebrea naist, kes sinu juures on, et ta meie juurde tuleks ning sööks ja jooks koos meiega!
12 Sest vaata, see oleks meile häbiks, kui niisuguse naise laseme minna, ilma et ta oleks olnud meie seltskonnas. Sest kui me teda ei valluta, siis ta naerab meid välja.”
13 Siis Bagoas läks Olovernese juurest välja ja läks Juuditi juurde sisse ning ütles: „Ärgu ometi see kaunis neiu viivitagu minu isanda juurde tulemisega, et saada austust tema ees ja et koos meiega rõõmsasti veini juua ning sel päeval olla nagu üks assüürlaste tütreist, kes teenivad Nebukadnetsari kojas!”
14 Ja Juudit vastas temale: „Kes olen mina, et võiksin vastu rääkida oma isandale? Kõike, mis tema silmis on hea, teen ma kiiresti. See on mulle rõõmuks kuni mu surmapäevani.”
15 Siis ta tõusis ning ehtis ennast riiete ja kõigi naisteehetega. Tema ees läks ta teenija ja laotas Olovernese ees Juuditi jaoks maha lambanahad, mis ta Bagoaselt oli saanud igapäevaseks tarvitamiseks, et nende peal lamades leiba võtta.
16 Juudit tuli sisse ja heitis maha. Siis Olovernes kaotas temale oma südame, ta hing erutus ja tal oli väga suur himu temaga magada. Sest alates päevast, mil ta teda nägi, ootas ta sobivat aega, et teda võrgutada.
17 Ja Olovernes ütles talle: „Joo nüüd ja ole rõõmus koos meiega!”
18 Juudit vastas: „Küllap ma joon, isand, sest täna on mind austatud rohkem kui kunagi varem, arvates minu sündimispäevast.”
19 Ta võttis, sõi ja jõi tema ees seda, mis tema teenija oli valmistanud.
20 Ja Olovernes rõõmustas tema pärast ning jõi väga palju veini, nii palju nagu ta iialgi ei olnud joonud ühel ja samal päeval oma sündimisest saadik.