10Juudit läheb Olovernese leeriJa sündis, kui ta oli lõpetanud hüüdmise Iisraeli Jumala poole ning oli ütelnud kõik need sõnad,
et ta tõusis püsti, kutsus oma teenija ja läks sinna kotta, kus ta viibis hingamispäevil ja pühade ajal.
Ta pani ära kotiriide, millega ta oli riietatud, võttis seljast leseriided, pesi veega oma ihu, võidis ennast kalli salviga, seadis juukseid, pani endale laubaehte ja selga piduriided, millega ta oli ehitud olnud oma mehe Manasse eluajal.
Ja ta pani sandaalid jalga ning ehtis ennast sammuahelakeste, käevõrude, sõrmuste, kõrvarõngaste ja kõigi oma ehetega. Ta tegi enese väga ilusaks, et kütkestada meeste silmi, kes iganes teda näevad.
Oma teenijale andis ta nahkastja veiniga ja kruusi õliga, täitis seljakoti odrajahu, viigikakkude ja puhaste leibadega, pakkis kõik oma nõud ja andis need teenijale kanda.
Siis nad läksid Betuulia linna värava juurde ja kohtasid Ussijat ning linnavanemaid Habrit ja Karmit, kes seal seisid.
Aga kui need teda nägid, tema nägu oli muutunud ja riided vahetatud, siis nad imetlesid üliväga tema ilu ning ütlesid talle:
„Meie vanemate Jumal andku sulle armu ja lasku korda minna sinu ettevõte Iisraeli laste uhkuseks ja Jeruusalemma ülenduseks!”
Ja ta palus Jumalat ning ütles siis neile: „Käskige avada mulle linna värav, et saaksin minna täide viima seda, millest olete minuga rääkinud!”
Nad tegid nõnda. Ja Juudit läks välja, tema ja ta teenija koos temaga. Linna mehed aga vaatasid talle järele, kui ta mäest alla läks ja oru läbis, kuni nad teda enam ei näinud.
Juudit kohtab assüürlasiNõnda nad sammusid otse läbi oru, kuni assüürlaste eelvägi neile vastu tuli.
Ja need võtsid ta kinni ning küsisid: „Kes sa oled? Ja kust sa tuled ning kuhu sa lähed?” Ja ta vastas: „Mina olen heebrealaste tütar, aga ma põgenen nende juurest, sest nad antakse teile roaks.
Ma olen teel teie sõjaväe ülempealiku Olovernese palge ette, et kuulutada tõesõnu. Ma tahan talle näidata teed, mida ta peab minema, et saada oma valdusesse kogu mäestik, ilma et tema meestest keegi hukkuks.”
Juuditi ilu veetleb assüürlasiKui mehed kuulsid tema sõnu ning vaatasid tema nägu, ta oli nende imestuseks väga ilus, siis nad ütlesid temale:
„Sa oled päästnud oma hinge, tõtates tulema meie isanda ette. Mine siis nüüd tema telki ja mõned meist saadavad sind, kuni nad sinu temale üle annavad.
Aga kui sa tema ees seisad, siis ära karda oma südames, vaid kuuluta oma sõnumit, siis ta teeb sulle head!”
Nad valisid endi hulgast sada meest saatma teda ja tema teenijat, ja need viisid naised Olovernese telgi juurde.
Ja kogu leer jooksis kokku, sest tema tulek oli telkides teatavaks saanud. Nad tulid ning ümbritsesid teda, kui ta seisis väljas Olovernese telgi ees, kuni tollele oli Juuditist teada antud.
Nad imetlesid tema ilu, imetlesid tema tõttu ka Iisraeli lapsi ning ütlesid üksteisele: „Kes võiks alahinnata seda rahvast, kelle hulgas on niisugused naised? Ei ole hea, kui üksainuski mees neist ellu jääb, sest kui nad minna lastakse, võivad nad petta kogu maailma.”
Siis tulid välja Olovernese ihukaitsjad ja kõik tema teenrid ning viisid Juuditi telki.
Olovernes puhkas oma voodis kattevõrgu all, mis oli purpurlõngast, sissekootud kulla, smaragdide ja kalliskividega.
Kui temale anti Juuditist teada, siis tuli ta telgi eesruumi, ja tema ees kanti hõbelampe.
Aga kui Juudit tuli tema ja ta teenrite ette, siis imetlesid kõik tema näo ilu. Ja Juudit heitis silmili maha ning kummardas teda, aga Olovernese sulased tõstsid ta püsti.
et ta tõusis püsti, kutsus oma teenija ja läks sinna kotta, kus ta viibis hingamispäevil ja pühade ajal.
Ta pani ära kotiriide, millega ta oli riietatud, võttis seljast leseriided, pesi veega oma ihu, võidis ennast kalli salviga, seadis juukseid, pani endale laubaehte ja selga piduriided, millega ta oli ehitud olnud oma mehe Manasse eluajal.
Ja ta pani sandaalid jalga ning ehtis ennast sammuahelakeste, käevõrude, sõrmuste, kõrvarõngaste ja kõigi oma ehetega. Ta tegi enese väga ilusaks, et kütkestada meeste silmi, kes iganes teda näevad.
Oma teenijale andis ta nahkastja veiniga ja kruusi õliga, täitis seljakoti odrajahu, viigikakkude ja puhaste leibadega, pakkis kõik oma nõud ja andis need teenijale kanda.
Siis nad läksid Betuulia linna värava juurde ja kohtasid Ussijat ning linnavanemaid Habrit ja Karmit, kes seal seisid.
Aga kui need teda nägid, tema nägu oli muutunud ja riided vahetatud, siis nad imetlesid üliväga tema ilu ning ütlesid talle:
„Meie vanemate Jumal andku sulle armu ja lasku korda minna sinu ettevõte Iisraeli laste uhkuseks ja Jeruusalemma ülenduseks!”
Ja ta palus Jumalat ning ütles siis neile: „Käskige avada mulle linna värav, et saaksin minna täide viima seda, millest olete minuga rääkinud!”
Nad tegid nõnda. Ja Juudit läks välja, tema ja ta teenija koos temaga. Linna mehed aga vaatasid talle järele, kui ta mäest alla läks ja oru läbis, kuni nad teda enam ei näinud.
Juudit kohtab assüürlasiNõnda nad sammusid otse läbi oru, kuni assüürlaste eelvägi neile vastu tuli.
Ja need võtsid ta kinni ning küsisid: „Kes sa oled? Ja kust sa tuled ning kuhu sa lähed?” Ja ta vastas: „Mina olen heebrealaste tütar, aga ma põgenen nende juurest, sest nad antakse teile roaks.
Ma olen teel teie sõjaväe ülempealiku Olovernese palge ette, et kuulutada tõesõnu. Ma tahan talle näidata teed, mida ta peab minema, et saada oma valdusesse kogu mäestik, ilma et tema meestest keegi hukkuks.”
Juuditi ilu veetleb assüürlasiKui mehed kuulsid tema sõnu ning vaatasid tema nägu, ta oli nende imestuseks väga ilus, siis nad ütlesid temale:
„Sa oled päästnud oma hinge, tõtates tulema meie isanda ette. Mine siis nüüd tema telki ja mõned meist saadavad sind, kuni nad sinu temale üle annavad.
Aga kui sa tema ees seisad, siis ära karda oma südames, vaid kuuluta oma sõnumit, siis ta teeb sulle head!”
Nad valisid endi hulgast sada meest saatma teda ja tema teenijat, ja need viisid naised Olovernese telgi juurde.
Ja kogu leer jooksis kokku, sest tema tulek oli telkides teatavaks saanud. Nad tulid ning ümbritsesid teda, kui ta seisis väljas Olovernese telgi ees, kuni tollele oli Juuditist teada antud.
Nad imetlesid tema ilu, imetlesid tema tõttu ka Iisraeli lapsi ning ütlesid üksteisele: „Kes võiks alahinnata seda rahvast, kelle hulgas on niisugused naised? Ei ole hea, kui üksainuski mees neist ellu jääb, sest kui nad minna lastakse, võivad nad petta kogu maailma.”
Siis tulid välja Olovernese ihukaitsjad ja kõik tema teenrid ning viisid Juuditi telki.
Olovernes puhkas oma voodis kattevõrgu all, mis oli purpurlõngast, sissekootud kulla, smaragdide ja kalliskividega.
Kui temale anti Juuditist teada, siis tuli ta telgi eesruumi, ja tema ees kanti hõbelampe.
Aga kui Juudit tuli tema ja ta teenrite ette, siis imetlesid kõik tema näo ilu. Ja Juudit heitis silmili maha ning kummardas teda, aga Olovernese sulased tõstsid ta püsti.