63
Issanda kiiduväärsust,
kõige selle pärast, mida Issand
meile on osutanud,
ja suurt headust Iisraeli soo vastu,
mida ta neile on osutanud
oma halastuse ja suure helduse pärast.
8 Sest ta ütles:
Nemad on tõesti minu rahvas,
lapsed, kes ei tee pettust.
Ja ta tuli neile päästjaks.
9 Kõigis nende ahistustes
tundis ta ahistust
ja tema palge ingel päästis nad.
Armastuse ja kaastunde pärast
ta lunastas nad,
tõstis nad üles ja kandis neid
kõigil muistseil päevil.
10 Aga nad tõstsid mässu
ja kurvastasid tema Püha Vaimu;
seepärast ta muutus nende vaenlaseks,
võitles ise nende vastu.
11 Siis nad meenutasid muistseid päevi,
Moosest ja tema rahvast:
Kus on see, kes tõi veest välja
oma lammaste karjase?
Kus on see, kes pani tema sisse
oma Püha Vaimu,
12 kes oma aulist käsivart laskis käia
Moosese paremal pool,
kes lõhestas nende ees veed,
et teha enesele igavest nime,
13 kes talutas neid sügavustest läbi
otsekui hobust kõrbes,
et nad ei komistaks?
14 Otsekui karja, kes läheb alla orgu,
viis Issanda Vaim neid puhkepaika.
Nõnda juhtisid sa oma rahvast,
et teha enesele aulist nime.
oma pühast ja aulisest eluasemest.
Kus on su püha viha ja su võimsad teod,
su seesmine liigutus ja su halastus?
Ära hoia neid tagasi!
16 Sest sina oled meie isa!
Aabraham ju meist ei tea
ja Iisrael meid ei tunne.
Sina, Issand, oled meie isa,
muistsest ajast on su nimi
Meie Lunastaja.
17 Miks lased meid, Issand,
eksida sinu teedelt,
lased meie südame kõvaks jääda,
nõnda et me sind ei karda?
Pöördu oma sulaste,
oma pärisosa suguharude pärast!
18 Ainult üürikeseks ajaks
oli su pühitsetud rahvas pärijaks,
siis tallasid meie vaenlased
su pühamu.
19 Meie oleme nagu need,
keda sa iialgi ei ole valitsenud,
keda ei ole nimetatud
sinu nimega.
Edomi kohtupäev
1 Kes see on, kes tuleb Edomist,
erepunaste riietega Bosrast,
see silmapaistva kuuega,
kes sammub oma jõukülluses?
„See olen mina, õiguse kuulutaja,
võimas päästma!”
2 Miks on su kuub punane
ja riided nagu surutõrresõtkujal?
3 „Mina sõtkusin surutõrt üksinda,
rahvaste hulgast ei olnud ükski minuga;
mina sõtkusin neid vihas
ja tallasin raevus:
nende verejoad pritsisid mu riiete peale
ja ma määrisin kogu oma kuue.
4 Sest mul oli südames kättemaksupäev
ja oli tulnud mu tasumisaasta.
5 Ma vaatasin, aga aitajat ei olnud,
imestasin, aga ükski ei toetanud;
siis aitas mind mu oma käsivars
ja mulle oli toeks mu tuline viha.
6 Oma vihas ma tallasin maha rahvad,
purustasin nad raevus
ja lasksin nende verejoad
voolata maa peale.”
Issanda headus Iisraeli vastu
7 Ma meenutan Issanda heldust,Issanda kiiduväärsust,
kõige selle pärast, mida Issand
meile on osutanud,
ja suurt headust Iisraeli soo vastu,
mida ta neile on osutanud
oma halastuse ja suure helduse pärast.
8 Sest ta ütles:
Nemad on tõesti minu rahvas,
lapsed, kes ei tee pettust.
Ja ta tuli neile päästjaks.
9 Kõigis nende ahistustes
tundis ta ahistust
ja tema palge ingel päästis nad.
Armastuse ja kaastunde pärast
ta lunastas nad,
tõstis nad üles ja kandis neid
kõigil muistseil päevil.
10 Aga nad tõstsid mässu
ja kurvastasid tema Püha Vaimu;
seepärast ta muutus nende vaenlaseks,
võitles ise nende vastu.
11 Siis nad meenutasid muistseid päevi,
Moosest ja tema rahvast:
Kus on see, kes tõi veest välja
oma lammaste karjase?
Kus on see, kes pani tema sisse
oma Püha Vaimu,
12 kes oma aulist käsivart laskis käia
Moosese paremal pool,
kes lõhestas nende ees veed,
et teha enesele igavest nime,
13 kes talutas neid sügavustest läbi
otsekui hobust kõrbes,
et nad ei komistaks?
14 Otsekui karja, kes läheb alla orgu,
viis Issanda Vaim neid puhkepaika.
Nõnda juhtisid sa oma rahvast,
et teha enesele aulist nime.
Palve halastuse ja abi pärast
15 Vaata taevast alla ja näeoma pühast ja aulisest eluasemest.
Kus on su püha viha ja su võimsad teod,
su seesmine liigutus ja su halastus?
Ära hoia neid tagasi!
16 Sest sina oled meie isa!
Aabraham ju meist ei tea
ja Iisrael meid ei tunne.
Sina, Issand, oled meie isa,
muistsest ajast on su nimi
Meie Lunastaja.
17 Miks lased meid, Issand,
eksida sinu teedelt,
lased meie südame kõvaks jääda,
nõnda et me sind ei karda?
Pöördu oma sulaste,
oma pärisosa suguharude pärast!
18 Ainult üürikeseks ajaks
oli su pühitsetud rahvas pärijaks,
siis tallasid meie vaenlased
su pühamu.
19 Meie oleme nagu need,
keda sa iialgi ei ole valitsenud,
keda ei ole nimetatud
sinu nimega.