1 Trööstige, trööstige minu rahvast,
ütleb teie Jumal.
2 Rääkige Jeruusalemma meele järgi
ja kuulutage temale,
et ta vaev on lõppenud,
et ta süü on lepitatud,
et ta on saanud Issanda käest
kahekordselt kõigi oma pattude eest.
3 Hüüdja hääl:
„Valmistage kõrbes Issanda teed,
tehke lagendikul maantee tasaseks meie Jumalale!
4 Kõik orud ülendatagu
ja kõik mäed ning künkad alandatagu:
mis mätlik, saagu tasaseks,
ja mis konarlik, siledaks maaks!
5 Siis ilmub Issanda au
ja kõik liha näeb seda üheskoos.
Jah, Issanda suu on rääkinud.”
6 Hääl ütleb:
„Kuuluta!”
Ja teine kostab:
„Mida ma pean kuulutama?”
„Kõik liha on nagu rohi
ja kõik tema hiilgus nagu õieke väljal.
7 Rohi kuivab ära, õieke närtsib,
kui Issanda tuul puhub selle peale.
Tõesti, rahvas on nagu rohi.
8 Rohi kuivab ära, õieke närtsib,
aga meie Jumala sõna püsib igavesti.”
9 Astu kõrgele mäele,
Siioni sõnumiviija,
tõsta valjusti häält,
Jeruusalemma sõnumiviija,
tõsta, ära karda!
Ütle Juuda linnadele:
„Vaata, teie Jumal!”
10 Vaata, Issand Jumal tuleb jõuliselt
ja tema käsivars valitseb.
Vaata, temaga koos on te palk
ja tema ees on teie töötasu.
11 Otsekui karjane hoiab ta oma karja,
kogub oma käsivarrega tallekesi
ja kannab neid süles,
talutab imetajaid lambaid.
Või määranud vaksaga taeva?
Või kogunud vakaga maa põrmu?
Või vaaginud margapuuga mäed
ja kaalukaussidega künkad?
13 Kes on juhatanud Issanda Vaimu
või teda õpetanud tema nõuandjana?
14 Kellega on ta nõu pidanud,
et see annaks temale arusaamise
ja õpetaks õiguse rada,
õpetaks temale tarkust
ja teeks teatavaks mõistuse tee?
15 Vaata, rahvad on otsekui tilk ämbris
ja neid peetakse kübemeks kaalukaussidel.
Vaata, ta tõstab saared üles kui tolmukübemed.
16 Ja Liibanonist ei jätku tulepuudeks
ega selle loomadest põletusohvriks.
17 Kõik rahvad on tema ees nagu eimiski,
ta peab neid vähemaks kui olematus ja tühjus.
18 Kellega te siis võrdlete Jumalat
ja missuguse kujutise võiksite temast teha?
19 Jumalakuju? Selle valab valaja.
Ja kullassepp kuldab selle üle
ning sepistab sellele hõbekette.
20 Kes on vaene selleks andi andma,
valib kõdunematu puu,
otsib enesele osava meistri,
et see valmistaks kõikumatu kuju.
21 Kas te ei tea? Kas te ei ole kuulnud?
Kas teile ei ole algusest peale kuulutatud?
Kas te ei ole taibanud maailma alustest,
22 et see on tema, kes istub maasõõri kohal,
mille elanikud on nagu rohutirtsud;
kes laotab taevad laiali kui loori
ja venitab neid otsekui telki selles elamiseks;
23 kes ei pane aukandjaid mikski
ja teeb tühiseks maa kohtumõistjad?
24 Vaevalt on nad istutatud,
vaevalt on nad külvatud,
vaevalt on nende tüvi maas juurdunud,
kui ta juba puhub nende peale ja nad kuivavad
ning tuulekeeris puhub nad ära kui kõrred.
25 Kellega te siis võrdlete mind
ja kelle sarnane ma olen?
ütleb see, kes on Püha.
26 Tõstke oma silmad ja vaadake kõrgusse:
kes on loonud need seal?
Tema, kes nende väe viib välja täiearvuliselt,
kes nimetab neid kõiki nimepidi.
Tema suure väe ja võimsa jõu tõttu
ei puudu neist ainsatki.
27 Mispärast ütled sina, Jaakob,
ja räägid sina, Iisrael:
„Minu tee on varjul Issanda eest
ja mu õigus läheb mööda mu Jumalast?”
28 Kas sa ei tea? Kas sa ei ole kuulnud?
Igavene Jumal, Issand,
on maailma äärte Looja;
tema ei väsi ega tüdi,
tema mõistus on uurimatu.
29 Tema annab rammetule rammu
ja jõuetule jõudu.
30 Poisidki väsivad ja tüdivad,
noored mehed komistavad ja kukuvad,
31 aga kes ootavad Issandat,
saavad uut rammu,
need tõusevad tiibadega üles
nagu kotkad:
nad jooksevad ega tüdi,
nad käivad ega väsi.