1 Sel päeval haaravad seitse naist
kinni ühest mehest, öeldes:
„Me sööme omaenese leiba
ja kanname omaenese riideid,
kui meid ainult hüütaks
sinu nime järgi.
Võta ära meie teotus!”
2 Sel päeval on Issanda võsu iluks ja auks, ning
maa vili on uhkuseks ja ehteks Iisraeli pääsenuile.
3 Ja kes Siionis alles jääb ning Jeruusalemmas järele jääb, seda
hüütakse pühaks, igaühte, kes Jeruusalemmas on eluks kirja pandud,
4 siis kui Issand on ära pesnud Siioni tütarde saasta ja uhtunud
Jeruusalemmast ta veresüü kohtu- ning põletusvaimuga.
5 Ja Issand loob kogu Siioni mäe asukoha ning sealse kogunemispaiga
kohale pilve päevaks ning suitsu ja leekiva tulepaistuse ööseks, sest
kõige kohale asub auhiilgus kaitsevarjuks.
6 Ja katus on varjuks päeva palavuse eest ja pelgupaigaks ning
ulualuseks rajuilma ja vihma puhul.