1 Sel ajal läkitas Paabeli kuningas Merodak-Baladan, Baladani poeg,
saadikud kingitustega Hiskija juurde, kui ta oli kuulnud tema
haigusest ning paranemisest.
2 Ja Hiskija tundis neist rõõmu ja näitas neile oma varaaita,
hõbedat ja kulda, kalleid rohte ja parimat õli ja kogu oma
sõjariistade kambrit ning kõike, mis leidus ta varanduste hulgas;
Hiskija ei jätnud neile midagi näitamata oma kojas ja kogu oma
valitsemisalal.
3 Aga prohvet Jesaja tuli kuningas Hiskija juurde ja küsis temalt:
„Mida need mehed rääkisid ja kust nad su juurde tulid?” Ja Hiskija
vastas: „Nad tulid mu juurde kaugelt maalt, Paabelist.”
4 Siis ta küsis: „Mida nad su kojas nägid?” Ja Hiskija vastas: „Nad
nägid kõike, mis mu kojas on; oma varanduste hulgast ei jätnud ma
midagi neile näitamata.”
5 Siis Jesaja ütles Hiskijale: „Kuule vägede Issanda sõna:
6 Vaata, päevad tulevad, mil kõik, mis su kojas on ja mis su
vanemad tänapäevani on kogunud, viiakse ära Paabelisse! Mitte midagi
ei jää järele, ütleb Issand.
7 Ja sinu poegadest, kes sinust põlvnevad, kes sulle sünnivad,
võetakse mõned ja neist saavad õukonnateenrid Paabeli kuninga palees.”
8 Siis Hiskija ütles Jesajale: „Issanda sõna, mida sa oled
kõnelnud, on hea.” Sest ta mõtles: „Minu päevil on ju ometi rahu ning
julgeolek.”
39
Hiskija võtab vastu Paabeli saadikud