37Jesaja kuulutab Jeruusalemmale pääsemistKui kuningas Hiskija seda kuulis, siis ta käristas oma riided
lõhki, kattis ennast kotiriidega ja läks Issanda kotta.
Ja ta läkitas kojaülema Eljakimi, kirjutaja Sebna ja preestrite
vanemad, kotiriided seljas, prohvet Jesaja, Aamotsi poja juurde,
et need ütleksid temale: „Nõnda ütleb Hiskija: See päev on
ahastuse, sõitluse ja teotuse päev. Jah, lapsed on küll jõudnud
emakasuudmeni, aga sünnituseks ei ole jõudu.
Vahest Issand, su Jumal, kuuleb siiski ülemjoogikallaja sõnu?
Tema isand, Assuri kuningas, läkitas ta teotama elavat Jumalat, ja
nõuab aru nende sõnade pärast, mida Issand, su Jumal, on pidanud
kuulma. Tee siis palvet selle jäägi pärast, kes veel on olemas!”
Kui kuningas Hiskija sulased tulid Jesaja juurde,
siis ütles Jesaja neile: „Öelge oma isandale nii: Nõnda ütleb
Issand: Ära karda sõnade pärast, mida sa oled kuulnud, millega Assuri
kuninga poisid mind on teotanud!
Vaata, ma panen temasse niisuguse vaimu, et kui ta kuuleb
kuulujuttu, siis ta läheb tagasi oma maale ja ma lasen ta langeda
mõõga läbi tema oma maal.”
Ja ülemjoogikallaja pöördus tagasi ning leidis Assuri kuninga
sõdivat Libna vastu; sest ta oli kuulnud, et too oli Laakisest edasi
läinud.
Aga kui Sanherib kuulis kõneldavat Tirhakast, Etioopia kuningast:
„Ta on välja tulnud, et sõdida sinu vastu”, siis seda kuuldes
läkitas ta käskjalad Hiskija juurde, öeldes:
„Rääkige nõnda Hiskijaga, Juuda kuningaga, ja öelge: Ära lase
ennast petta oma Jumalast, kelle peale sa loodad, arvates, et
Jeruusalemma ei anta Assuri kuninga kätte!
Vaata, sa oled ju kuulnud, kuidas Assuri kuningad on talitanud
kõigi maadega, neid sootuks hävitades. Ja sind peaks päästetama?
Kas rahvaste jumalad päästsid neid, keda mu isad hävitasid:
Goosani, Haarani, Resefi ja Telassaris olevaid edenlasi?
Kus on Hamati kuningas ja Arpadi kuningas, Sefarvaimi linna,
Heena ja Ivva kuningas?”
Kui Hiskija oli võtnud käskjalgade käest kirja ja oli seda
lugenud, siis ta läks üles Issanda kotta; ja Hiskija laotas selle
Issanda ette.
Ja Hiskija palvetas Issanda poole, öeldes:
„Vägede Issand, Iisraeli Jumal, kes istud keerubite peal! Sina
üksi oled kõigi maa kuningriikide Jumal, sina oled teinud taeva ja
maa.
Pööra, Issand, oma kõrv ja kuule, ava, Issand, oma silm ja vaata!
Kuule kõiki Sanheribi sõnu, millega ta on läkitanud teotama elavat Jumalat!
See on tõsi, Issand, et Assuri kuningad on rüüstanud kõiki
rahvaid ja nende maid
ja on heitnud tulle nende jumalad; kuid need ei olnud jumalad,
vaid olid inimeste kätetöö, puu ja kivi, ja seepärast nad võisid neid
hävitada.
Aga nüüd, Issand, meie Jumal, päästa meid tema käest, et kõik
maa kuningriigid tunneksid, et sina, Issand, oled ainus!”
Siis Jesaja, Aamotsi poeg, läkitas Hiskijale ütlema: „Nõnda
ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Et sa mind oled palunud Assuri kuninga
Sanheribi pärast,
siis on sõna, mis Issand tema kohta kõneleb, niisugune:
Neitsi, Siioni tütar,
põlastab sind, pilkab sind;
Jeruusalemma tütar
vangutab su taga pead.
Keda sa oled laimanud ja teotanud
ja kelle vastu sa oled kõrgendanud häält?
Kõrgele oled tõstnud oma silmad
Iisraeli Püha vastu.
Sa laimasid oma sulaste läbi Issandat
ja ütlesid:
„Ma tõusin oma vankrite hulgaga
mägede harjadele,
Liibanoni kaugemaisse kurudesse;
ma raiusin maha ta kõrged seedrid,
ta valitud küpressid,
ma tungisin ta suurimasse kõrgusse,
ta tihedaimasse metsa.
Ma kaevasin kaevusid ja jõin vett,
ja ma kuivatasin oma jalataldadega
kõik Egiptuse jõed.”
Kas sa pole kuulnud,
et mina olen seda valmistanud
ammusest ajast,
kavatsenud muistseist päevist peale?
Nüüd olen mina lasknud sündida,
et sa võisid purustada
kindlustatud linnu
varisenud kivihunnikuiks,
et nende elanikud olid jõuetud,
täis hirmu ja häbi,
olid nagu rohi väljal,
haljad taimekesed,
nagu hein katustel
või idatuule ees kõrbev vili.
Ma tean su istumist ja astumist,
su minekut ja tulekut,
ka su raevutsemist minu vastu.
Aga et sa raevutsed mu vastu
ja su ülbus on ulatunud mu kõrvu,
siis ma panen konksu sulle ninna,
suulised suhu
ja viin sind tagasi sedasama teed,
mida mööda sa tulidki.
Ja see olgu sulle, Hiskija, märgiks: sel aastal tuleb süüa
isekasvanud vilja ja teisel aastal järelkasvu, aga kolmandal aastal
te külvate ja lõikate ning istutate viinamägesid ja sööte nende
vilja!
Ja Juuda soost pääsenute jääk juurdub taas alt ja kannab
vilja pealt.
Sest Jeruusalemmast tuleb välja jääk ja Siioni mäelt pääsenu. Seda
teeb vägede Issanda püha viha.
Seepärast ütleb Issand Assuri kuninga kohta nõnda:
Sellesse linna ta ei tule
ja ta ei ammu siia nooli;
ta ei tule selle ette kilbiga
ega kuhja selle vastu piiramisvalli.
Sedasama teed, mida mööda ta tuli,
läheb ta tagasi
ja sellesse linna ta ei tule,
ütleb Issand.
Sest ma kaitsen seda linna,
et seda päästa iseenese pärast
ja oma sulase Taaveti pärast.”
Ja Issanda ingel läks välja ning lõi Assuri leeris maha sada
kaheksakümmend viis tuhat meest; ja kui hommikul vara üles tõusti, vaata,
siis olid need kõik surnud.
Siis Assuri kuningas Sanherib asus teele, läks tagasi koju ja
jäi Niinevesse.
Aga kord, kui ta kummardas oma jumala Nisroki templis, lõid ta
pojad Adrammelek ja Sareser tema mõõgaga maha ning põgenesid ise
Araratimaale. Ja tema poeg Eesar-Haddon sai tema asemel kuningaks.
lõhki, kattis ennast kotiriidega ja läks Issanda kotta.
Ja ta läkitas kojaülema Eljakimi, kirjutaja Sebna ja preestrite
vanemad, kotiriided seljas, prohvet Jesaja, Aamotsi poja juurde,
et need ütleksid temale: „Nõnda ütleb Hiskija: See päev on
ahastuse, sõitluse ja teotuse päev. Jah, lapsed on küll jõudnud
emakasuudmeni, aga sünnituseks ei ole jõudu.
Vahest Issand, su Jumal, kuuleb siiski ülemjoogikallaja sõnu?
Tema isand, Assuri kuningas, läkitas ta teotama elavat Jumalat, ja
nõuab aru nende sõnade pärast, mida Issand, su Jumal, on pidanud
kuulma. Tee siis palvet selle jäägi pärast, kes veel on olemas!”
Kui kuningas Hiskija sulased tulid Jesaja juurde,
siis ütles Jesaja neile: „Öelge oma isandale nii: Nõnda ütleb
Issand: Ära karda sõnade pärast, mida sa oled kuulnud, millega Assuri
kuninga poisid mind on teotanud!
Vaata, ma panen temasse niisuguse vaimu, et kui ta kuuleb
kuulujuttu, siis ta läheb tagasi oma maale ja ma lasen ta langeda
mõõga läbi tema oma maal.”
Ja ülemjoogikallaja pöördus tagasi ning leidis Assuri kuninga
sõdivat Libna vastu; sest ta oli kuulnud, et too oli Laakisest edasi
läinud.
Aga kui Sanherib kuulis kõneldavat Tirhakast, Etioopia kuningast:
„Ta on välja tulnud, et sõdida sinu vastu”, siis seda kuuldes
läkitas ta käskjalad Hiskija juurde, öeldes:
„Rääkige nõnda Hiskijaga, Juuda kuningaga, ja öelge: Ära lase
ennast petta oma Jumalast, kelle peale sa loodad, arvates, et
Jeruusalemma ei anta Assuri kuninga kätte!
Vaata, sa oled ju kuulnud, kuidas Assuri kuningad on talitanud
kõigi maadega, neid sootuks hävitades. Ja sind peaks päästetama?
Kas rahvaste jumalad päästsid neid, keda mu isad hävitasid:
Goosani, Haarani, Resefi ja Telassaris olevaid edenlasi?
Kus on Hamati kuningas ja Arpadi kuningas, Sefarvaimi linna,
Heena ja Ivva kuningas?”
Kui Hiskija oli võtnud käskjalgade käest kirja ja oli seda
lugenud, siis ta läks üles Issanda kotta; ja Hiskija laotas selle
Issanda ette.
Ja Hiskija palvetas Issanda poole, öeldes:
„Vägede Issand, Iisraeli Jumal, kes istud keerubite peal! Sina
üksi oled kõigi maa kuningriikide Jumal, sina oled teinud taeva ja
maa.
Pööra, Issand, oma kõrv ja kuule, ava, Issand, oma silm ja vaata!
Kuule kõiki Sanheribi sõnu, millega ta on läkitanud teotama elavat Jumalat!
See on tõsi, Issand, et Assuri kuningad on rüüstanud kõiki
rahvaid ja nende maid
ja on heitnud tulle nende jumalad; kuid need ei olnud jumalad,
vaid olid inimeste kätetöö, puu ja kivi, ja seepärast nad võisid neid
hävitada.
Aga nüüd, Issand, meie Jumal, päästa meid tema käest, et kõik
maa kuningriigid tunneksid, et sina, Issand, oled ainus!”
Siis Jesaja, Aamotsi poeg, läkitas Hiskijale ütlema: „Nõnda
ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Et sa mind oled palunud Assuri kuninga
Sanheribi pärast,
siis on sõna, mis Issand tema kohta kõneleb, niisugune:
Neitsi, Siioni tütar,
põlastab sind, pilkab sind;
Jeruusalemma tütar
vangutab su taga pead.
Keda sa oled laimanud ja teotanud
ja kelle vastu sa oled kõrgendanud häält?
Kõrgele oled tõstnud oma silmad
Iisraeli Püha vastu.
Sa laimasid oma sulaste läbi Issandat
ja ütlesid:
„Ma tõusin oma vankrite hulgaga
mägede harjadele,
Liibanoni kaugemaisse kurudesse;
ma raiusin maha ta kõrged seedrid,
ta valitud küpressid,
ma tungisin ta suurimasse kõrgusse,
ta tihedaimasse metsa.
Ma kaevasin kaevusid ja jõin vett,
ja ma kuivatasin oma jalataldadega
kõik Egiptuse jõed.”
Kas sa pole kuulnud,
et mina olen seda valmistanud
ammusest ajast,
kavatsenud muistseist päevist peale?
Nüüd olen mina lasknud sündida,
et sa võisid purustada
kindlustatud linnu
varisenud kivihunnikuiks,
et nende elanikud olid jõuetud,
täis hirmu ja häbi,
olid nagu rohi väljal,
haljad taimekesed,
nagu hein katustel
või idatuule ees kõrbev vili.
Ma tean su istumist ja astumist,
su minekut ja tulekut,
ka su raevutsemist minu vastu.
Aga et sa raevutsed mu vastu
ja su ülbus on ulatunud mu kõrvu,
siis ma panen konksu sulle ninna,
suulised suhu
ja viin sind tagasi sedasama teed,
mida mööda sa tulidki.
Ja see olgu sulle, Hiskija, märgiks: sel aastal tuleb süüa
isekasvanud vilja ja teisel aastal järelkasvu, aga kolmandal aastal
te külvate ja lõikate ning istutate viinamägesid ja sööte nende
vilja!
Ja Juuda soost pääsenute jääk juurdub taas alt ja kannab
vilja pealt.
Sest Jeruusalemmast tuleb välja jääk ja Siioni mäelt pääsenu. Seda
teeb vägede Issanda püha viha.
Seepärast ütleb Issand Assuri kuninga kohta nõnda:
Sellesse linna ta ei tule
ja ta ei ammu siia nooli;
ta ei tule selle ette kilbiga
ega kuhja selle vastu piiramisvalli.
Sedasama teed, mida mööda ta tuli,
läheb ta tagasi
ja sellesse linna ta ei tule,
ütleb Issand.
Sest ma kaitsen seda linna,
et seda päästa iseenese pärast
ja oma sulase Taaveti pärast.”
Ja Issanda ingel läks välja ning lõi Assuri leeris maha sada
kaheksakümmend viis tuhat meest; ja kui hommikul vara üles tõusti, vaata,
siis olid need kõik surnud.
Siis Assuri kuningas Sanherib asus teele, läks tagasi koju ja
jäi Niinevesse.
Aga kord, kui ta kummardas oma jumala Nisroki templis, lõid ta
pojad Adrammelek ja Sareser tema mõõgaga maha ning põgenesid ise
Araratimaale. Ja tema poeg Eesar-Haddon sai tema asemel kuningaks.