1 Issanda sõna, mis tuli prohvet Jeremijale rahvaste kohta:
2 Egiptuse kohta - Egiptuse kuninga, vaarao Neko sõjaväe
kohta, kes oli Frati jõe ääres Karkemises, keda Paabeli kuningas
Nebukadnetsar lõi Juuda kuninga Joojakimi, Joosija poja
neljandal aastal:
3 „Seadke valmis kilp ja kaitsevari
ning tulge sõtta!
4 Rakendage hobused!
Ratsanikud, istuge selga!
Asuge kohtadele, kiivrid peas!
Haljastage piigid,
riietuge soomusrüüdesse!
5 Mis ma näen? Neil on hirm, nad taanduvad?
Nende sangarid on löödud,
nad põgenevad üha ega vaata tagasi.
Hirm on igal pool - ütleb Issand.
6 Ei saa pakku kiire ega pääse vägev;
põhja pool, Frati jõe ääres,
nad komistavad ja langevad.
7 Kes see on, kes tõuseb nagu Niilus,
kelle veed voogavad jõgedena?
8 Egiptus tõuseb nagu Niilus
ja ta veed voogavad jõgedena.
Ta ütleb: „Ma tõusen, katan maa.
Ma hävitan linna ja selle elanikud.”
9 Sööstke püsti, hobused,
kihutage pööraselt, sõjavankrid!
Minge välja, võitlejad:
etiooplased ja puudid, kilbikandjad,
ja luudid, vilunud ammumehed!
10 See päev on Issandal,
vägede Issandal,
kättemaksupäev
oma vaenlastele tasumiseks.
Mõõk sööb, küllastub
ja joobub nende verest;
sest Issandal, vägede Issandal,
on tapaohver põhjamaal
Frati jõe ääres.
11 Mine üles Gileadi ja võta palsamit,
neitsi, Egiptuse tütar!
Asjata tarvitad palju ravimeid -
sinul ei ole paranemist.
12 Rahvad kuulevad su häbist
ja su hädakisa täidab maa;
sest vägev komistab vägeva peale
ja üheskoos langevad mõlemad.”
13 Sõna, mis Issand rääkis prohvet Jeremijale Paabeli kuninga
Nebukadnetsari tulekust Egiptusemaad lööma:
14 „Andke teada Egiptuses
ja kuulutage Migdolis,
kuulutage Noofis ja Tahpanheesis,
öelge:
Astu ette ja ole valmis,
sest mõõk õgib juba su ümber!
15 Miks põgenes Apis?
Ei jäänud püsima su härg,
sest Issand ajas selle ära.
16 Ta pani komistama paljusid,
kes ka langesid üksteise peale
ja ütlesid:
„Tõuskem ja mingem tagasi
oma rahva juurde ja oma sünnimaale,
kaugele hävitava mõõga eest!”
17 Hüüdke vaaraole, Egiptuse kuningale:
Kiidukukk, kes laskis silmapilgu mööda!
18 Nii tõesti kui ma elan, ütleb kuningas,
kelle nimi on vägede Issand -
tõesti, otsekui Taabor mägede keskel
ja Karmel mere ääres -
tuleb tema.
19 Sea oma kraam vangiteekonnaks valmis,
sina, kes sa seal elad, Egiptuse tütar!
Sest Noof muutub õudseks,
elaniketa varemeiks.
20 Egiptus on ilus õhvake,
aga põhja poolt tuleb parm, tuleb.
21 Palgasõduridki tema keskel
on otsekui nuumvasikad;
sest needki pöörduvad
ja põgenevad üheskoos
ega pea vastu,
kui neile tuleb õnnetusepäev,
nende karistusaeg.
22 Tema hääl on kui vingerdava ussi sisin.
Sest nad saabuvad sõjaväega
ja tulevad kirvestega tema kallale
otsekui puuraiujad.
23 Nad raiuvad maha tema metsa,
ütleb Issand,
kuigi see on läbitungimatu;
sest neid on rohkem kui rohutirtse
ja ükski ei suuda neid lugeda.
24 Häbisse jääb Egiptuse tütar,
ta antakse põhjamaa rahva kätte.
25 Vägede Issand, Iisraeli Jumal, on öelnud: Vaata, ma
karistan Noo Aamonit, ja vaaraod, Egiptust ning selle jumalaid
ja kuningaid, vaaraod ja neid, kes loodavad tema peale.
26 Ja ma annan nad nende kätte, kes püüavad nende elu,
Paabeli kuninga Nebukadnetsari ja tema sulaste kätte. Aga pärast
seda elatakse seal nagu muistseil päevil, ütleb Issand.
27 Aga sina, mu sulane Jaakob, ära karda,
ja Iisrael, ära ehmu!
Sest vaata, ma päästan sind kaugelt
ja sinu soo tema vangipõlvemaalt.
Jaakob tuleb tagasi
ning elab rahus ja muretult,
ilma et keegi teda hirmutaks.
28 Sina, mu sulane Jaakob, ära karda,
ütleb Issand,
sest mina olen sinuga.
Sest ma teen lõpu kõigile rahvaile,
kelle sekka ma olen sind pillutanud;
aga sinule ma ei tee lõppu:
ma karistan sind õiglaselt,
aga hoopis karistamata
ma sind küll ei jäta.”