1 Ja kui Jeremija oli lõpuni rääkinud kogu rahvale kõik
Issanda, nende Jumala sõnad, millega Issand, nende Jumal, oli
teda läkitanud nende juurde, kõik need sõnad,
2 siis ütlesid Asarja, Hoosaja poeg, ja Joohanan, Kaareahi
poeg, ja kõik ülbed mehed - need ütlesid Jeremijale: „Sa räägid
valet! Issand, meie Jumal, ei ole sind läkitanud ütlema: Ärge
minge Egiptusesse võõraina elama,
3 vaid Baaruk, Neerija poeg, kihutab sind meie vastu, et meid
anda kaldealaste kätte, selleks et nad meid surmaksid või
viiksid vangi Paabelisse!”
4 Ja Joohanan, Kaareahi poeg, ja kõik sõjaväepealikud ja kogu
rahvas ei kuulanud Issanda häält, et nad jääksid Juudamaale,
5 vaid Joohanan, Kaareahi poeg, ja kõik sõjaväepealikud
võtsid kõik Juuda järelejäänud, kes olid tagasi tulnud kõigi
rahvaste keskelt, kuhu neid oli tõugatud, et elada Juudamaal:
6 mehed ja naised ja lapsed ja kuningatütred ja kõik hinged,
keda ihukaitsepealik Nebusaradan oli jätnud Gedalja, Saafani
poja Ahikami poja juurde, ja prohvet Jeremija ja Baaruki,
Neerija poja,
7 ja nad läksid Egiptusemaale, sest nad ei kuulanud Issanda
häält; ja nad jõudsid Tahpanheesini.
8 Ja Tahpanheesis tuli Jeremijale Issanda sõna; ta ütles:
9 „Võta oma käega suuri kive ja peida need savisse
sillutises, mis on vaarao koja sissekäigu juures Tahpanheesis,
Juuda meeste nähes
10 ja ütle neile: Nõnda ütleb vägede Issand, Iisraeli Jumal:
Vaata, ma läkitan talle järele ja võtan Paabeli kuninga
Nebukadnetsari, oma sulase, ja panen tema aujärje nende kivide
peale, mis ma olen peitnud, ja ta püstitab nende peale oma
toreda telgi.
11 Tema tuleb ja lööb Egiptusemaad: kes surma, see surma, kes
vangi, see vangi, ja kes mõõga kätte, see mõõga kätte!
12 Mina süütan tule Egiptuse jumalate templites ja tema
põletab need ning viib nad ära; ta puhastab Egiptusemaad, nagu
karjane puhastab oma kuube söödikuist; ja ta läheb sealt ära
rahuga.
13 Ja ta lõhub Egiptuses Beet-Semesi sambad ning
põletab tulega Egiptuse jumalate templid.”