1 Ja kui Jeruusalemm oli vallutatud - Juuda kuninga Sidkija
üheksandal aastal kümnendas kuus oli Paabeli kuningas
Nebukadnetsar ja kogu tema sõjavägi tulnud Jeruusalemma vastu ja
oli asunud seda piirama,
2 ja oli Sidkija üheteistkümnendal aastal neljanda kuu
üheksandal päeval tunginud linna sisse -,
3 siis tulid kõik Paabeli kuninga vürstid ja asusid keskmisse
väravasse: Neergal Sar-Eser, Samgar-Nebo, Sar-Sekim,
ülemkammerhärra, Neergal Sar-Eser, ülemmaag, ja kõik muud Paabeli
kuninga vürstid.
4 Aga kui Juuda kuningas Sidkija ja kõik sõjamehed nägid
neid, siis nad põgenesid ja läksid öösel linnast välja mööda
kuninga rohuaia teed läbi müüridevahelise värava; ta läks välja
lagendiku suunas.
5 Ent kaldealaste sõjavägi ajas neid taga ja nad said Sidkija
kätte Jeeriko lagendikel; nad võtsid ta kinni ja viisid Riblasse,
Hamatimaale, Paabeli
kuninga Nebukadnetsari juurde, kes mõistis
tema üle kohut.
6 Ja Paabeli kuningas laskis tappa Sidkija pojad Riblas tema silme
ees; Paabeli kuningas tappis ka kõik Juuda suurnikud.
7 Ja ta tegi Sidkija silmad pimedaks ning aheldas ta
vaskahelaisse, et viia ta Paabelisse.
8 Ja kaldealased põletasid tulega kuningakoja ja rahva kojad
ning kiskusid maha Jeruusalemma müürid.
9 Ja rahva säilinud osa, kes oli linna alles jäänud, ja
ülejooksikud, kes olid tema poole üle jooksnud, ja muud rahva
riismed viis ihukaitsepealik Nebusaradan vangi Paabelisse.
10 Aga osa vaesemast rahvast, kellel midagi ei olnud, jättis
ihukaitsepealik Nebusaradan Juudamaale ja andis neile samal ajal
viinamägesid ning põlde.
11 Ja Paabeli kuningas Nebukadnetsar oli andnud
ihukaitsepealikule Nebusaradanile Jeremija kohta käsu, öeldes:
12 „Võta tema ja kanna hoolt tema eest, ära tee talle midagi
kurja, vaid talita temaga nõnda, nagu ta ise sulle ütleb!”
13 Siis ihukaitsepealik Nebusaradan, ülemkammerhärra
Nebusasban, ülemmaag Neergal Sar-Eser ja kõik Paabeli kuninga
pealikud läkitasid talle järele -
14 nad läkitasid talle järele ja lasksid tuua Jeremija
vahtkonnaõuest ning andsid tema Gedalja, Saafani poja Ahikami
poja hoolde, et ta viiks tema oma kotta; nõnda jäi ta rahva
keskele.
15 Ja Issanda sõna oli tulnud Jeremijale, kui teda
vahtkonnaõues kinni peeti; ta oli öelnud:
16 „Mine ja räägi etiooplase Ebed-Melekiga ning ütle: Nõnda
ütleb vägede Issand, Iisraeli Jumal: Vaata, ma teen tõeks oma
sõnad selle linna kohta, õnnetuseks, aga mitte õnneks, ja sel
päeval sünnib see sinu nähes.
17 Aga sinu ma päästan sel päeval, ütleb Issand, ja sind ei
anta nende meeste kätte, keda sa kardad.
18 Sest ma päästan su tõesti, nõnda et sa ei lange mõõga
läbi, vaid saad enesele osaks oma hinge, sellepärast et sa
oled lootnud minu peale, ütleb Issand.”