1 Sel ajal, ütleb Issand, olen ma
kõigi Iisraeli suguvõsade Jumal
ja nemad on mu rahvas.
2 Nõnda ütleb Issand:
Rahvas, mõõgast pääsenud,
on kõrbes leidnud armu:
Iisrael läheb oma rahupaika.
3 Issand ilmutas ennast mulle kaugelt:
Ma olen sind armastanud igavese armastusega,
seepärast jääb mu osadus sinuga.
4 Mina ehitan sind jälle,
et sa oleksid üles ehitatud,
Iisraeli neitsi.
Sa ehid ennast jälle trummidega
ja lähed rõõmsatega tantsima.
5 Sa istutad jälle viinapuuaedu
Samaaria mägedele;
need, kes istutavad,
saavad ka kasutada.
6 Sest tuleb päev,
kui vahimehed hüüavad
Efraimi mäestikus:
„Tõuske, mingem üles Siionisse
Issanda, meie Jumala juurde!”
7 Sest nõnda ütleb Issand:
Hõisake ilutsedes Jaakobi pärast
ja tundke rõõmu rahvaste peast;
kuulutage, kiitke ja öelge:
„Issand, päästa oma rahvas, Iisraeli jääk!”
8 Vaata, ma toon nad põhjamaalt
ja kogun nad maa viimastest äärtest;
nende hulgas on ka
pimedaid ja jalutuid,
rasedaid ja sünnitajaid:
suure hulgana tulevad nad siia tagasi.
9 Nad tulevad nuttes
ja ma toon neid anudes;
ma viin nad veeojade äärde
tasasel teel, kus nad ei komista;
sest ma olen Iisraeli isa
ja Efraim on mu esmasündinu.
10 Rahvad, kuulge Issanda sõna
ja kuulutage kaugetel saartel
ning öelge:
„Tema, kes pillutas Iisraeli,
kogub ja hoiab teda
nagu karjane oma karja!”
11 Sest Issand lunastab Jaakobi
ja vabastab tema selle käest,
kes on temast vägevam.
12 Ja nad tulevad ning hõiskavad
Siioni kõrgendikul,
nad säravad rõõmust
Issanda headuse pärast,
vilja ja veini ja õli pärast,
noorte lammaste, kitsede ja veiste pärast;
nende hing on nagu kastetud rohuaed
ja nad ei närbu enam.
13 Siis neitsid rõõmutsevad tantsides
ning noorukid ja raugad üheskoos;
ma muudan nende leina rõõmuks,
ma trööstin ja rõõmustan neid
pärast kurvastust.
14 Ja ma kosutan preestrite südameid rasvaga
ning mu rahvas küllastub mu headusest,
ütleb Issand.
15 Nõnda ütleb Issand:
Raamast kuuldakse häält,
halinat, kibedat nuttu:
Raahel nutab oma poegi.
Ta ei lase ennast trööstida
oma poegade pärast,
sest neid ei ole enam.
16 Nõnda ütleb Issand:
Keela oma häält nutmast
ja silmi pisaraid valamast,
sest su teol on tasu, ütleb Issand,
ja nad tulevad tagasi vaenlase maalt.
17 Sul on lootust tulevikuks, ütleb Issand,
su lapsed tulevad tagasi oma maale.
18 Ma olen küll kuulnud,
et Efraim haletseb iseennast:
„Sina oled mind karistanud
ja ma olen saanud karistuse
nagu tõrges härjavärss.
Too mind tagasi, et saaksin pöörduda,
sest sina oled Issand, mu Jumal!
19 Sest pärast taganemist
ma kahetsen,
ja pärast mõistuseletoomist
ma löön enesele vastu puusa;
ma häbenen ja tunnen piinlikkust,
sest ma kannan oma noorpõlve teotust.”
20 Eks ole Efraim mulle
kalliks pojaks ja lemmiklapseks?
Sest iga kord, kui ma räägin tema vastu,
mõtlen ma ikka temale;
seetõttu on mu süda tema pärast rahutu:
ma tahan tõesti halastada tema peale,
ütleb Issand.
21 Püstita enesele märgikivid,
aseta teeviidad,
pea meeles maanteed,
rada, mida oled käinud!
Tule tagasi, Iisraeli neitsi,
tule tagasi oma linnadesse!
22 Kui kaua sa kõhkled, taganenud tütar?
Sest Issand loob maal midagi uut:
naine kaitseb meest.
23 Nõnda ütleb vägede Issand, Iisraeli Jumal: Veel kõneldakse
Juudamaal ja selle linnades, kui ma pööran nende vangipõlve,
seda sõna: „Issand õnnistagu sind, sa õigluse eluase, sa püha
mägi!”
24 Seal elavad üheskoos Juuda ja kõik ta linnad, põllumehed
ja rändavad karjased.
25 Sest ma kosutan väsinud hinge ja täidan iga nälginud
hinge.”
26 Seepeale ma ärkasin ja vaatasin, ja mul oli olnud magus
uni.
27 „Vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil ma külvan
Iisraeli soole ja Juuda soole inimeste seemet ja loomade seemet.
28 Ja nõnda nagu ma valvasin neid, et kitkuda ja maha kiskuda,
purustada, hävitada ja tuua õnnetust, nõnda ma valvan neid, et
üles ehitada ja istutada, ütleb Issand.
29 Neil päevil ei öelda enam:
„Isad sõid tooreid viinamarju,
aga laste hambad on hellad”,
30 vaid igaüks sureb oma süü pärast: igal inimesel, kes sööb
tooreid viinamarju, lähevad ta oma hambad hellaks.
sooga ja Juuda sooga uue lepingu:
32 mitte selle lepingu sarnase, mille ma tegin nende
vanematega sel päeval, kui ma võtsin nad kättpidi, et viia nad
välja Egiptusemaalt - selle mu lepingu nad murdsid, kuigi ma
olin nad võtnud enese omaks, ütleb Issand -,
33 vaid leping, mille ma teen Iisraeli sooga pärast neid
päevi, ütleb Issand, on niisugune: ma panen nende sisse oma
Seaduse ja kirjutan selle neile südamesse; siis ma olen
neile Jumalaks ja nemad on mulle rahvaks.
34 Siis üks ei õpeta enam teist ega vend venda, öeldes:
„Tunne Issandat!”, sest nad kõik tunnevad mind, niihästi
pisikesed kui suured, ütleb Issand; sest ma annan andeks nende
süü ega tuleta enam meelde nende pattu.
35 Nõnda ütleb Issand,
kes on pannud päikese valguseks päeval,
kuu ja tähtede korrad valguseks öösel,
kes liigutab merd, paneb selle lained kohama -
vägede Issand on tema nimi:
36 Kui need korrad nihkuksid mu palge eest,
ütleb Issand,
siis lakkaks ka Iisraeli sugu alatiseks
olemast rahvas mu palge ees.
37 Nõnda ütleb Issand:
Kui peaks saama mõõta taevast ülal
ja uurida maa aluseid all,
siis hülgaksin ka mina kogu Iisraeli soo
kõige selle pärast, mis nad on teinud,
ütleb Issand.
38 Vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil linn Issandale
üles ehitatakse Hananeli tornist Nurgaväravani.
39 Ja mõõdunöör läheb veel edasi otse üle Gaarebi künka ning
käändub Goa suunas.
40 Ja kogu surnukehade ja tuha org, ja kõik põllud kuni Kidroni
jõeni, Hobuvärava nurgani ida suunas, on pühendatud Issandale.
Iialgi enam ei kitkuta seda välja ega kista maha.”