2Iisraeli tänamatus ja uskmatusJa mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
„Mine ja kuuluta Jeruusalemma kuuldes ning ütle:
Nõnda ütleb Issand:
Ma mäletan su noorpõlve kiindumust,
su mõrsjapõlve armastust,
kui sa käisid mu järel kõrbes,
külvamata maal.
Iisrael oli pühitsetud Issandale,
olles tema uudsevili:
kõik, kes teda sõid,
said süüdlasteks,
nende peale tuli õnnetus,
ütleb Issand.
Kuulge Issanda sõna, Jaakobi sugu
ja kõik Iisraeli soo suguvõsad!
Nõnda ütleb Issand:
Missuguse ülekohtu
leidsid teie vanemad minus,
et nad läksid minust eemale
ja käisid tühjuse järel
ning said tühjuseks?
Nad ei küsinud:
„Kus on Issand,
kes tõi meid Egiptusemaalt,
kes juhtis meid kõrbes,
lagedal ja auklikul maal,
põuasel ja süngel maal,
kus ei käi mitte keegi
ja kus ei ela ükski inimene?”
Mina tõin teid viljakale maale
sööma selle vilja ja hüvesid;
aga jõudnud sinna, te roojastasite mu maa
ja tegite mu pärisosa jäleduseks.
Preestrid ei küsinud:
„Kus on Issand?”
Seaduse seletajad ei tundnud mind,
karjased astusid üles mu vastu,
prohvetid ennustasid Baali nimel
ja käisid asjade järel,
millest pole abi.
Sellepärast ma veel riidlen teiega,
ütleb Issand,
ja riidlen ka teie laste lastega.
Sest käige läbi kittide saared
ja vaadake,
läkitage Keedarisse, pange hästi tähele
ja vaadake:
kas seal on sündinud sellesarnast?
Kas on ükski rahvas vahetanud oma jumalaid,
kuigi need ei olegi jumalad?
Aga minu rahvas on vahetanud oma Aulise
selle vastu, millest pole abi.
Hämmastu sellest, taevas,
vabise väga,
ütleb Issand.
Sest mu rahvas on teinud kahekordse süüteo:
minu, elava vee allika, jätsid nad maha,
et raiuda enestele kaevusid,
pragulisi kaevusid, mis ei pea vett.
Kas Iisrael on sulane?
Või on ta pärisori?
Miks ta sai riisutavaks?
Tema vastu möirgasid noored lõvid,
andsid kuulda oma häält;
nad tegid ta maa kõledaks,
ta linnad on varemeis, elaniketa.
Ka Noofi pojad ja tahpaneeslased
on su pealae paljaks püganud.
Eks sa ise ole seda enesele teinud,
hüljates Issanda, oma Jumala,
siis kui ta saatis sind teekonnal?
Miks on sul nüüd vaja minna Egiptusesse
jooma Siihori vett?
Ja miks on sul vaja minna Assurisse
jooma Frati vett?
Sind karistab su oma kurjus
ja noomivad su taganemised.
Mõista ja näe, et see on halb ja kibe,
kui sa jätad maha Issanda, oma Jumala,
kui sul pole kartust minu ees,
ütleb Issand, vägede Issand.
Sest ammusest ajast
oled sa murdnud oma ikke,
rebinud katki oma köidikud
ja öelnud:
„Mina ei taha teenida!”
Jah, igale kõrgemale künkale
ja iga halja puu alla
laskusid sa truudust murdma.
Mina olen sind istutanud
heaks viinapuuks
täiesti puhtast seemnest;
kuidas sa küll oled muutunud
mulle võõraks
kärbunud viinapuuks?
Kuigi sa ennast peseksid leelisega
ja võtaksid palju seepi,
jääb su süü minu ees mustuselaiguks,
ütleb Issand Jumal.
Kuidas sa võid öelda:
„Mina ei ole ennast roojastanud,
mina ei ole käinud baalide järel!”?
Vaata oma teekonda orus,
mõista, mis sa oled teinud,
sa indlev kaamelimära,
kes jooksed oma teedel
sinna ja tänna,
metsemaeesel kõrbes,
kes kangest innast
ahmib tuult.
Kes saaks keelata tema kiima?
Ühelgi, kes teda otsib,
ei ole vaja ennast väsitada:
ta leiab tema ta innaajal.
Hoia oma jalga paljaks jäämast
ja oma kurku janu eest!
Aga sina ütled: „Asjata!
Ei, sest ma armastan võõraid
ja käin nende järel.”
Otsekui varas jääb häbisse, kui ta tabatakse,
nõnda jääb häbisse Iisraeli sugu:
nemad, nende kuningad, vürstid,
preestrid ja prohvetid,
need, kes ütlevad puule: „Sina oled mu isa”,
ja kivile: „Sina oled mu sünnitanud”,
sest nad on pööranud mu poole kukla,
aga mitte näo.
Ent oma hädaajal nad ütlevad:
„Tõuse ja päästa meid!”
Aga kus on su jumalad,
keda sa enesele valmistasid?
Tõusku nemad,
kui nad su hädaajal
suudavad sind päästa!
Sest nõnda palju kui sul on linnu,
on sul jumalaid, Juuda.
Mispärast riidlete minuga?
Teie kõik olete astunud üles mu vastu,
ütleb Issand.
Ilmaaegu olen ma löönud teie lapsi,
nad ei ole võtnud õpetust.
Teie oma mõõk on õginud teie prohvetid,
otsekui murdja lõvi.
Oh teie sugupõlve!
Nähke Issanda sõna:
kas olen mina olnud Iisraelile kõrbeks
või pilkase pimeduse maaks?
Mispärast ütleb mu rahvas:
„Me oleme vabad käima sinna-tänna,
me ei tule enam sinu juurde!”?
Kas neitsi unustab oma ehte,
pruut oma paelad?
Aga minu rahvas on unustanud minu
loendamatuil päevil.
Kui hästi sa oskad otsida armastust!
Seepärast sa oledki harjunud
kurjaga oma kommetes.
Su kuuepalistustelt leitakse
ka vaeste süütute verd,
kuigi sa ei ole tabanud
neid sissemurdmiselt.
Aga kõige selle juures
ütled sa ometi:
„Ma olen süütu,
ta viha pöördub tõesti mu pealt.”
Vaata, ma lähen sinuga kohtusse,
sellepärast et sa ütled:
„Ma pole pattu teinud!”
Miks jooksed sa nii kerglaselt
kord siia, kord sinna?
Ka Egiptuse pärast pead sa häbenema,
nagu sa häbenesid Assuri pärast.
Ka siit tuleb sul ära minna
käed pea peal,
sest Issand põlgab neid,
kelle peale sa loodad,
ja sul ei õnnestu ennast päästa.
„Mine ja kuuluta Jeruusalemma kuuldes ning ütle:
Nõnda ütleb Issand:
Ma mäletan su noorpõlve kiindumust,
su mõrsjapõlve armastust,
kui sa käisid mu järel kõrbes,
külvamata maal.
Iisrael oli pühitsetud Issandale,
olles tema uudsevili:
kõik, kes teda sõid,
said süüdlasteks,
nende peale tuli õnnetus,
ütleb Issand.
Kuulge Issanda sõna, Jaakobi sugu
ja kõik Iisraeli soo suguvõsad!
Nõnda ütleb Issand:
Missuguse ülekohtu
leidsid teie vanemad minus,
et nad läksid minust eemale
ja käisid tühjuse järel
ning said tühjuseks?
Nad ei küsinud:
„Kus on Issand,
kes tõi meid Egiptusemaalt,
kes juhtis meid kõrbes,
lagedal ja auklikul maal,
põuasel ja süngel maal,
kus ei käi mitte keegi
ja kus ei ela ükski inimene?”
Mina tõin teid viljakale maale
sööma selle vilja ja hüvesid;
aga jõudnud sinna, te roojastasite mu maa
ja tegite mu pärisosa jäleduseks.
Preestrid ei küsinud:
„Kus on Issand?”
Seaduse seletajad ei tundnud mind,
karjased astusid üles mu vastu,
prohvetid ennustasid Baali nimel
ja käisid asjade järel,
millest pole abi.
Sellepärast ma veel riidlen teiega,
ütleb Issand,
ja riidlen ka teie laste lastega.
Sest käige läbi kittide saared
ja vaadake,
läkitage Keedarisse, pange hästi tähele
ja vaadake:
kas seal on sündinud sellesarnast?
Kas on ükski rahvas vahetanud oma jumalaid,
kuigi need ei olegi jumalad?
Aga minu rahvas on vahetanud oma Aulise
selle vastu, millest pole abi.
Hämmastu sellest, taevas,
vabise väga,
ütleb Issand.
Sest mu rahvas on teinud kahekordse süüteo:
minu, elava vee allika, jätsid nad maha,
et raiuda enestele kaevusid,
pragulisi kaevusid, mis ei pea vett.
Kas Iisrael on sulane?
Või on ta pärisori?
Miks ta sai riisutavaks?
Tema vastu möirgasid noored lõvid,
andsid kuulda oma häält;
nad tegid ta maa kõledaks,
ta linnad on varemeis, elaniketa.
Ka Noofi pojad ja tahpaneeslased
on su pealae paljaks püganud.
Eks sa ise ole seda enesele teinud,
hüljates Issanda, oma Jumala,
siis kui ta saatis sind teekonnal?
Miks on sul nüüd vaja minna Egiptusesse
jooma Siihori vett?
Ja miks on sul vaja minna Assurisse
jooma Frati vett?
Sind karistab su oma kurjus
ja noomivad su taganemised.
Mõista ja näe, et see on halb ja kibe,
kui sa jätad maha Issanda, oma Jumala,
kui sul pole kartust minu ees,
ütleb Issand, vägede Issand.
Sest ammusest ajast
oled sa murdnud oma ikke,
rebinud katki oma köidikud
ja öelnud:
„Mina ei taha teenida!”
Jah, igale kõrgemale künkale
ja iga halja puu alla
laskusid sa truudust murdma.
Mina olen sind istutanud
heaks viinapuuks
täiesti puhtast seemnest;
kuidas sa küll oled muutunud
mulle võõraks
kärbunud viinapuuks?
Kuigi sa ennast peseksid leelisega
ja võtaksid palju seepi,
jääb su süü minu ees mustuselaiguks,
ütleb Issand Jumal.
Kuidas sa võid öelda:
„Mina ei ole ennast roojastanud,
mina ei ole käinud baalide järel!”?
Vaata oma teekonda orus,
mõista, mis sa oled teinud,
sa indlev kaamelimära,
kes jooksed oma teedel
sinna ja tänna,
metsemaeesel kõrbes,
kes kangest innast
ahmib tuult.
Kes saaks keelata tema kiima?
Ühelgi, kes teda otsib,
ei ole vaja ennast väsitada:
ta leiab tema ta innaajal.
Hoia oma jalga paljaks jäämast
ja oma kurku janu eest!
Aga sina ütled: „Asjata!
Ei, sest ma armastan võõraid
ja käin nende järel.”
Otsekui varas jääb häbisse, kui ta tabatakse,
nõnda jääb häbisse Iisraeli sugu:
nemad, nende kuningad, vürstid,
preestrid ja prohvetid,
need, kes ütlevad puule: „Sina oled mu isa”,
ja kivile: „Sina oled mu sünnitanud”,
sest nad on pööranud mu poole kukla,
aga mitte näo.
Ent oma hädaajal nad ütlevad:
„Tõuse ja päästa meid!”
Aga kus on su jumalad,
keda sa enesele valmistasid?
Tõusku nemad,
kui nad su hädaajal
suudavad sind päästa!
Sest nõnda palju kui sul on linnu,
on sul jumalaid, Juuda.
Mispärast riidlete minuga?
Teie kõik olete astunud üles mu vastu,
ütleb Issand.
Ilmaaegu olen ma löönud teie lapsi,
nad ei ole võtnud õpetust.
Teie oma mõõk on õginud teie prohvetid,
otsekui murdja lõvi.
Oh teie sugupõlve!
Nähke Issanda sõna:
kas olen mina olnud Iisraelile kõrbeks
või pilkase pimeduse maaks?
Mispärast ütleb mu rahvas:
„Me oleme vabad käima sinna-tänna,
me ei tule enam sinu juurde!”?
Kas neitsi unustab oma ehte,
pruut oma paelad?
Aga minu rahvas on unustanud minu
loendamatuil päevil.
Kui hästi sa oskad otsida armastust!
Seepärast sa oledki harjunud
kurjaga oma kommetes.
Su kuuepalistustelt leitakse
ka vaeste süütute verd,
kuigi sa ei ole tabanud
neid sissemurdmiselt.
Aga kõige selle juures
ütled sa ometi:
„Ma olen süütu,
ta viha pöördub tõesti mu pealt.”
Vaata, ma lähen sinuga kohtusse,
sellepärast et sa ütled:
„Ma pole pattu teinud!”
Miks jooksed sa nii kerglaselt
kord siia, kord sinna?
Ka Egiptuse pärast pead sa häbenema,
nagu sa häbenesid Assuri pärast.
Ka siit tuleb sul ära minna
käed pea peal,
sest Issand põlgab neid,
kelle peale sa loodad,
ja sul ei õnnestu ennast päästa.