1 Issand ütles mulle nõnda: „Mine ja osta enesele linane vöö
ja pane see niuete ümber, aga ära vii seda vette!”
2 Ja ma ostsin Issanda sõna peale vöö ning panin selle
enesele niuete ümber.
3 Siis tuli Issanda sõna mulle teist korda; ta ütles:
4 „Võta vöö, mille sa ostsid, mis sul niuete ümber on, ja
võta kätte ning mine Frati jõe äärde ja peida see seal
kaljulõhesse!”
5 Ja ma läksin ning peitsin selle Frati jõe äärde, nagu
Issand mind oli käskinud.
6 Ja kui hea tükk aega oli möödunud, ütles Issand mulle:
„Võta kätte, mine Frati jõe äärde ja võta sealt vöö, mille ma
sind käskisin sinna peita!”
7 Siis ma läksin Frati jõe äärde ja kaevasin ning võtsin vöö
paigast, kuhu ma selle olin peitnud, ja vaata, vöö oli rikutud,
see ei kõlvanud kuhugi.
8 Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
9 „Nõnda ütleb Issand: Selsamal kombel ma hävitan Juuda
kõrkuse ja Jeruusalemma kõrkuse, mis on suur.
10 See paha rahvas, kes ei taha mu sõna kuulda, kes elab oma
südame paadumuses ja käib teiste jumalate järel, et neid teenida
ja kummardada, saab selle vöö sarnaseks, mis ei kõlba kuhugi.
11 Sest nagu vöö kinnitub mehe niudeil, nõnda ma kinnitasin
enesele kogu Iisraeli soo ja kogu Juuda soo, ütleb Issand, et
nad oleksid mulle rahvaks, kuulsuseks, kiituseks ja ehteks; aga
nad ei kuulanud.
12 Seepärast ütle neile see sõna: Nõnda ütleb Issand,
Iisraeli Jumal: Iga kruus täidetakse veiniga. Ja kui nad sulle
ütlevad: Kas me tõesti ise ei tea, et iga kruus täidetakse
veiniga?,
13 siis vasta neile: Nõnda ütleb Issand: Vaata, ma täidan
joomauimaga kõik selle maa elanikud, kuningad, kes istuvad
Taaveti aujärjel, preestrid, prohvetid ja kõik Jeruusalemma
elanikud,
14 ja ma purustan nad üksteise vastu, isad ja pojad üheskoos,
ütleb Issand. Mina ei tunne kaasa, ei kurvasta ega halasta,
nõnda et jätaksin nad hävitamata.
sest Issand on rääkinud!
16 Andke au Issandale, oma Jumalale,
enne kui saabub pimedus
ja enne kui teie jalad hämaruses
puutuvad vastu mägesid!
Te ootate küll valgust,
aga tema teeb selle surmavarjuks,
muudab pilkaseks pimeduseks.
17 Aga kui te ei võta seda kuulda,
siis mu hing nutab salajas
teie kõrkuse pärast:
nutab kibedasti
ja mu silmist voolavad pisarad,
et Issanda kari viiakse vangi.
18 Ütle kuningale ja kuningannale:
„Istuge alamale,
sest teie tore kroon
on langenud teil peast!”
19 Lõunamaa linnad on suletud
ja avajat ei ole.
Kogu Juuda viiakse vangi,
viiakse vangi tervenisti.
20 Tõstke oma silmad üles ja vaadake,
kuidas nad tulevad põhja poolt!
Kus on kari, mis sulle oli antud,
su ilusad kitsed ja lambad?
21 Mis sa siis ütled,
kui ta paneb sulle valitsejaiks need,
keda sa ise harjutasid enesele armukesteks?
Küllap sind valdavad valud
otsekui sünnitajat naist.
22 Ja kui sa mõtled oma südames:
„Mispärast see juhtub mulle?”,
siis sinu suure süü pärast
tõstetakse üles su hõlmad,
su kannad saavad tunda vägivalda.
23 Kas etiooplane saab muuta oma nahka
või panter oma täppe?
Sel juhul saaksite head teha ka teie,
kes olete harjunud kurja tegema.
24 Ma pillutan teid
nagu lendlevaid kõrsi kõrbe tuules.
25 See on sinu liisk,
sinu mõõdetud osa minult,
ütleb Issand,
sest sa oled unustanud minu
ja oled lootnud vale peale.
26 Nõnda minagi tõstan üles su hõlmad
su näo peale,
et nähtaks su häbi,
27 su abielurikkumist ja su hirnumist,
su häbiväärset kõlvatust.
Välja küngastel olen ma näinud
su jäledusi.
Häda sulle, Jeruusalemm!
Ei sina saa puhtaks!
Kui kaua see veel kestab?”