9Gibeonlaste kavalusKui kõik kuningad, kes olid siinpool Jordanit mäestikus,
madalikul ja kogu suure mere rannikul Liibanoni suunas,
hetid, emorlased, kaananlased, perislased, hiivlased ja
jebuuslased, sellest kuulsid,
siis nad kogunesid kokku üksmeelselt, et sõdida Joosua ja
Iisraeli vastu.
Aga kui Gibeoni elanikud olid kuulnud, kuidas Joosua oli
talitanud Jeerikoga ja Aiga,
siis tegutsesid ka nemad, aga kavalasti: nad läksid ja
tegid endid käskjalgadeks. Nad panid oma eeslite selga kulunud kotid
ja vanad veinilähkrid, lõhkised ja kokkuseotud,
iseendile jalga kulunud ja paigatud sandaalid, selga kulunud
riided, ja kõik leib teeroaks oli kuivanud ja murenenud.
Siis nad läksid Joosua juurde Gilgali leeri ja ütlesid
temale ja Iisraeli meestele: „Me tuleme kaugelt maalt; tehke
nüüd meiega leping!”
Aga Iisraeli mehed vastasid hiivlastele: „Võib-olla te
elate meie keskel? Kuidas võiksime siis teha teiega
lepingu?”
Siis nad ütlesid Joosuale: „Me oleme sinu sulased!” Ja
Joosua küsis neilt: „Kes te olete ja kust te tulete?”
Ja nad vastasid temale: „Su sulased tulevad väga kaugelt
maalt Issanda, su Jumala nime pärast, sest me oleme kuulnud
temast kuuldusi ja kõike, mis ta tegi Egiptuses,
ja kõike, kuidas ta talitas kahe emorlaste kuningaga, kes
olid sealpool Jordanit: Siihoniga, Hesboni kuningaga, ja Oogiga,
Baasani kuningaga, kes oli Astarotis.
Meie vanemad ja kõik meie maa elanikud rääkisid meile,
öeldes: Võtke enestega kaasa moona teekonna tarvis, minge neile
vastu ja öelge neile: Me oleme teie sulased, tehke nüüd meiega
leping!
See on meie leib; me võtsime selle soojalt oma kodadest
teeroaks päeval, kui lahkusime, et tulla teie juurde; ja vaata,
see on nüüd kuivanud ja murenenud.
Ja need veinilähkrid, mis me täitsime, olid uued, aga
vaata, need on nüüd lõhkenud. Ja meie riided ja jalatsid on kulunud
väga pikal teel.”
Siis mehed võtsid nende teeroast ega küsinud nõu
Issandalt.
Ja Joosua tegi nendega rahu ning sõlmis nendega lepingu,
et ta jätab nad elama; ja koguduse ülemad vandusid neile.
Aga pärast kolme päeva möödumist, kui nad olid teinud
nendega lepingu, said nad kuulda, et need olid nende lähedalt ja
elasid nende keskel.
Siis Iisraeli lapsed läksid teele ja jõudsid kolmandal
päeval nende linnade juurde; nende linnad olid Gibeon, Kefiira,
Beerot ja Kirjat-Jearim.
Aga Iisraeli lapsed ei löönud neid maha, sest koguduse
ülemad olid neile vandunud Issanda, Iisraeli Jumala juures; ent
terve kogudus nurises ülemate pärast.
Siis ütlesid kõik ülemad tervele kogudusele: „Me oleme
neile vandunud Issanda, Iisraeli Jumala juures, nüüd ei või me
neisse puutuda.
Me teeme nendega seda, et jätame nad elama, et meie peale
ei tuleks viha vande pärast, mille neile vandusime.”
Ja ülemad ütlesid neile, et nad jäävad elama ja neist
saavad puuraiujad ja veekandjad tervele kogudusele, nagu ülemad
neile on öelnud.
Ja Joosua kutsus nad ning rääkis nendega, öeldes: „Miks
petsite meid ja ütlesite: Me oleme teist väga kaugel, ise aga
elate meie keskel?
Seepärast olge nüüd neetud! Ärgu lõppegu iialgi teie
hulgast sulased, puuraiujad ja veekandjad mu Jumala koja
tarvis!”
Ja nemad vastasid Joosuale ning ütlesid: „Et su sulastele
oli kindlasti räägitud, kuidas Issand, su Jumal, oma sulast
Moosest oli käskinud anda teile kogu maa ja hävitada teie eest
kõik maa elanikud, siis me kartsime teie ees väga oma elu
pärast ja tegime seda.
Ja nüüd, vaata, me oleme sinu käes, talita meiega, nagu
sinu silmis hea ja õige on teha!”
Ja ta talitas nendega nõnda: ta päästis nad Iisraeli laste
käest ja neid ei tapetud.
Ja sel päeval pani Joosua nad puuraiujaiks ja veetoojaiks
kogudusele ning Issanda altarile kuni tänapäevani paigas, mille
tema välja valib.
madalikul ja kogu suure mere rannikul Liibanoni suunas,
hetid, emorlased, kaananlased, perislased, hiivlased ja
jebuuslased, sellest kuulsid,
siis nad kogunesid kokku üksmeelselt, et sõdida Joosua ja
Iisraeli vastu.
Aga kui Gibeoni elanikud olid kuulnud, kuidas Joosua oli
talitanud Jeerikoga ja Aiga,
siis tegutsesid ka nemad, aga kavalasti: nad läksid ja
tegid endid käskjalgadeks. Nad panid oma eeslite selga kulunud kotid
ja vanad veinilähkrid, lõhkised ja kokkuseotud,
iseendile jalga kulunud ja paigatud sandaalid, selga kulunud
riided, ja kõik leib teeroaks oli kuivanud ja murenenud.
Siis nad läksid Joosua juurde Gilgali leeri ja ütlesid
temale ja Iisraeli meestele: „Me tuleme kaugelt maalt; tehke
nüüd meiega leping!”
Aga Iisraeli mehed vastasid hiivlastele: „Võib-olla te
elate meie keskel? Kuidas võiksime siis teha teiega
lepingu?”
Siis nad ütlesid Joosuale: „Me oleme sinu sulased!” Ja
Joosua küsis neilt: „Kes te olete ja kust te tulete?”
Ja nad vastasid temale: „Su sulased tulevad väga kaugelt
maalt Issanda, su Jumala nime pärast, sest me oleme kuulnud
temast kuuldusi ja kõike, mis ta tegi Egiptuses,
ja kõike, kuidas ta talitas kahe emorlaste kuningaga, kes
olid sealpool Jordanit: Siihoniga, Hesboni kuningaga, ja Oogiga,
Baasani kuningaga, kes oli Astarotis.
Meie vanemad ja kõik meie maa elanikud rääkisid meile,
öeldes: Võtke enestega kaasa moona teekonna tarvis, minge neile
vastu ja öelge neile: Me oleme teie sulased, tehke nüüd meiega
leping!
See on meie leib; me võtsime selle soojalt oma kodadest
teeroaks päeval, kui lahkusime, et tulla teie juurde; ja vaata,
see on nüüd kuivanud ja murenenud.
Ja need veinilähkrid, mis me täitsime, olid uued, aga
vaata, need on nüüd lõhkenud. Ja meie riided ja jalatsid on kulunud
väga pikal teel.”
Siis mehed võtsid nende teeroast ega küsinud nõu
Issandalt.
Ja Joosua tegi nendega rahu ning sõlmis nendega lepingu,
et ta jätab nad elama; ja koguduse ülemad vandusid neile.
Aga pärast kolme päeva möödumist, kui nad olid teinud
nendega lepingu, said nad kuulda, et need olid nende lähedalt ja
elasid nende keskel.
Siis Iisraeli lapsed läksid teele ja jõudsid kolmandal
päeval nende linnade juurde; nende linnad olid Gibeon, Kefiira,
Beerot ja Kirjat-Jearim.
Aga Iisraeli lapsed ei löönud neid maha, sest koguduse
ülemad olid neile vandunud Issanda, Iisraeli Jumala juures; ent
terve kogudus nurises ülemate pärast.
Siis ütlesid kõik ülemad tervele kogudusele: „Me oleme
neile vandunud Issanda, Iisraeli Jumala juures, nüüd ei või me
neisse puutuda.
Me teeme nendega seda, et jätame nad elama, et meie peale
ei tuleks viha vande pärast, mille neile vandusime.”
Ja ülemad ütlesid neile, et nad jäävad elama ja neist
saavad puuraiujad ja veekandjad tervele kogudusele, nagu ülemad
neile on öelnud.
Ja Joosua kutsus nad ning rääkis nendega, öeldes: „Miks
petsite meid ja ütlesite: Me oleme teist väga kaugel, ise aga
elate meie keskel?
Seepärast olge nüüd neetud! Ärgu lõppegu iialgi teie
hulgast sulased, puuraiujad ja veekandjad mu Jumala koja
tarvis!”
Ja nemad vastasid Joosuale ning ütlesid: „Et su sulastele
oli kindlasti räägitud, kuidas Issand, su Jumal, oma sulast
Moosest oli käskinud anda teile kogu maa ja hävitada teie eest
kõik maa elanikud, siis me kartsime teie ees väga oma elu
pärast ja tegime seda.
Ja nüüd, vaata, me oleme sinu käes, talita meiega, nagu
sinu silmis hea ja õige on teha!”
Ja ta talitas nendega nõnda: ta päästis nad Iisraeli laste
käest ja neid ei tapetud.
Ja sel päeval pani Joosua nad puuraiujaiks ja veetoojaiks
kogudusele ning Issanda altarile kuni tänapäevani paigas, mille
tema välja valib.