1 Ja Issand ütles Joosuale: „Ära karda ja ära kohku! Võta
enesega kaasa kõik sõjamehed, asu teele ja mine üles Aisse.
Vaata, ma annan su kätte Ai kuninga ja tema rahva, samuti tema
linna ja maa.
2 Talita Aiga ja selle kuningaga, nagu sa talitasid Jeerikoga
ja selle kuningaga! Siiski, selle saak ja karjad riisuge
endile! Pane varitsejad linna taha!”
3 Ja Joosua asus teele, samuti kõik sõjamehed, et minna üles
Aisse. Ja Joosua valis kolmkümmend tuhat meest, vahvat võitlejat,
ja saatis need öösel minema.
4 Ja ta andis neile käsu, öeldes: „Vaadake, teil tuleb
varitseda linna tagantpoolt. Ärge minge linnast väga kaugele ja
olge kõik valmis!
5 Mina ja kogu see rahvas, kes on koos minuga, läheneme
linnale; ja kui nad tulevad välja meie vastu nagu eelmisel
korral, siis me põgeneme nende eest.
6 Nemad tulevad siis välja meile järele, kuni me oleme viinud
nad linnast eemale, sest nad ütlevad: Nad põgenevad meie eest
nagu eelmisel korral. Nõnda me põgeneme nende eest,
7 aga teie tõuske varitsuspaigast ja vallutage linn, sest
Issand, teie Jumal, annab selle teie kätte.
8 Ja kui te olete linna vallutanud, siis süüdake linn tulega
põlema! Tehke Issanda sõna peale! Vaata, ma olen andnud teile
käsu.”
9 Ja Joosua saatis nad minema ja nad läksid varitsuspaika
ning asusid Peeteli ja Ai vahele, Aist lääne poole; aga Joosua
viibis sel ööl rahva keskel.
10 Ja Joosua tõusis hommikul vara ning luges rahva üle. Siis
läksid tema ja Iisraeli vanemad rahva ees üles Ai poole.
11 Ja kõik sõjamehed, kes olid koos temaga, läksid üles,
lähenesid ning jõudsid linna ette; nad lõid leeri üles Aist
põhja poole, nende ja Ai vahel oli org.
12 Siis ta võttis ligi viis tuhat meest ning pani need
varitsema Peeteli ja Ai vahele, linnast lääne poole.
13 Nõnda seati rahvas üles, kogu leer, mis oli linnast põhja
pool, ja järelvägi linnast lääne pool; Joosua aga viibis sel ööl
orus.
14 Kui Ai kuningas seda nägi, siis tema ja kogu ta rahvas
ruttas ja valmistus varakult, ja linna mehed läksid seatud
ajal sõtta Iisraeli vastu Araba poole; aga ta ei teadnud, et tal
linna taga olid varitsejad.
15 Ja Joosua ja kogu Iisrael laskis end neist lüüa ning nad
põgenesid kõrbe poole.
16 Siis hüüti kokku kõik linnas olev rahvas neid taga ajama;
ja nad ajasid taga Joosuat, aga nõnda meelitati nad linnast
eemale.
17 Aisse ja Peetelisse ei jäänud ainsatki meest, kes ei olnud
läinud Iisraelile järele; nad jätsid linna lahti ja ajasid
Iisraeli taga.
18 Siis Issand ütles Joosuale: „Siruta oda, mis sul käes on,
Ai poole, sest ma annan selle su kätte!” Ja Joosua sirutas oda,
mis tal käes oli, linna poole.
19 Siis varitsejad tõusid kiiresti oma paigast ja jooksid,
niipea kui ta oli oma käe välja sirutanud, ja tungisid linna
ning vallutasid selle ja süütasid ruttu linna tulega põlema.
20 Ja kui Ai mehed pöördusid ümber ja vaatasid tagasi, ennäe,
siis tõusis linnast suits taeva poole. Siis ei olnud neil enam
jaksu põgeneda sinna ega tänna, sest see rahvas, kes põgenes
kõrbe poole, pöördus ümber, tagaajajaile vastu.
21 Kui Joosua ja kogu Iisrael nägi, et varitsejad olid linna
vallutanud ja et linnast tõusis suits, siis pöördusid nad tagasi
ja lõid Ai mehi,
22 kellele tuldi linnast vastu, nõnda et nad jäid Iisraeli
keskele: ühed olid siitpoolt ja teised sealtpoolt, kes lõid
neid maha, kuni neile ei jäänud ainsatki põgenikku ega pääsenut.
23 Ja nad võtsid Ai kuninga kinni elusana ning viisid ta
Joosua juurde.
24 Ja kui Iisrael oli tapnud kõik Ai elanikud väljal, kõrbes,
kus nad neid taga ajasid, ja need kõik olid viimseni langenud
mõõgatera läbi, siis pöördus kogu Iisrael Ai poole ja lõi seda
mõõgateraga.
25 Ja kõiki sel päeval langenuid, niihästi mehi kui naisi,
oli kaksteist tuhat, kõik Ai elanikud,
26 sest Joosua ei tõmmanud tagasi oma kätt, millega ta oda
oli välja sirutanud, kuni kõik Ai elanikud olid hävitatud
sootuks.
27 Ainult karjad ja selle linna saagi riisus Iisrael enesele
Issanda sõna peale, mille ta oli andnud Joosuale käsuna.
28 Ja Joosua põletas ära Ai linna ning tegi selle igaveseks
kivivaremeks, mahajäetuks kuni tänapäevani.
29 Aga Ai kuninga ta poos puusse ja see jäi sinna kuni õhtuni; alles kui päike
loojus, andis Joosua käsu ja laip võeti puust maha ning visati
linna värava ette; ja tema peale kuhjati suur kivihunnik, mis on
seal tänapäevani.
30 Siis Joosua ehitas Eebali mäel altari Issandale, Iisraeli
Jumalale,
31 nagu Mooses, Issanda sulane, oli käskinud Iisraeli lapsi,
nagu on kirjutatud Moosese Seaduse raamatus, tahumata
kividest altari, mille külge ei olnud pandud raudriista; ja nad
ohverdasid selle peal Issandale põletusohvreid ja tapsid
tänuohvreid.
32 Ja ta kirjutas seal Iisraeli laste ees kivide peale
ärakirja Moosese Seadusest, mille tema oli kirja pannud.
33 Esiteks seisid kogu Iisrael, selle vanemad, ülevaatajad ja
kohtumõistjad siin- ja sealpool laegast leviitpreestrite ees,
kes kandsid Issanda seaduselaegast, niihästi võõrad kui
pärismaised, pooled Gerisimi mäe poole ja pooled Eebali mäe
poole, nõnda nagu Mooses, Issanda sulane, varem oli käskinud
Iisraeli rahvast õnnistada.
34 Ja seejärel ta luges ette kõik Seaduse sõnad,
õnnistuse ja needuse, kõik nõnda, nagu Seaduse raamatus oli
kirjutatud.
35 Ühtegi sõna kõigest, mida Mooses oli käskinud, ei jätnud
Joosua lugemata kogu Iisraeli koguduse ning naiste, väetite
laste ja võõraste ees, kes nendega kaasas käisid.