22Altar Jordani jõe ääresSiis kutsus Joosua ruubenlased, gaadlased ja Manasse poole
suguharu
ning ütles neile: „Te olete pannud tähele kõike, mida
Mooses, Issanda sulane, teid käskis, ja olete võtnud kuulda minu
häält kõiges, milleks mina teile olen käsu andnud.
Te ei ole maha jätnud oma vendi selle pika aja jooksul kuni
tänini ja olete pidanud, mida tuleb pidada - Issanda, oma
Jumala käsku.
Nüüd on Issand, teie Jumal, andnud teie vendadele rahu,
nagu ta neile lubas; pöörduge siis nüüd ümber ja minge oma
telkide juurde, oma pärusmaale, mille Mooses, Issanda sulane,
teile andis teisel pool Jordanit.
Olge vaid väga hoolsad täitma käsku ja Seadust, mille
Mooses, Issanda sulane, teile on andnud, et te armastaksite
Issandat, oma Jumalat, ja käiksite kõigil tema teedel ja
peaksite tema käske ja hoiaksite tema poole ning teeniksite teda
kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest!”
Ja Joosua õnnistas neid ning saatis nad minema; ja nad
läksid oma telkide juurde.
Manasse poolele suguharule oli Mooses andnud maad Baasanis,
aga teisele poolele andis Joosua koos nende vendadega lääne pool
Jordanit; ja kui Joosua saatis nad nende telkide juurde, siis
õnnistas tema ka neid
ja rääkis nendega, öeldes: „Minge tagasi oma telkide juurde
oma suure noosiga ja väga paljude loomadega, hõbeda, kulla, vase
ja rauaga, ja väga suure hulga riietega; jaotage koos oma
vendadega oma vaenlastelt saadud saak!”
Ja ruubenlased, gaadlased ja Manasse pool suguharu läksid
tagasi ning tulid ära Iisraeli laste juurest Siilost, mis on
Kaananimaal, et minna Gileadimaale, oma pärusmaale, kuhu nad
olid asunud Moosese läbi antud Issanda käsul.
Kui ruubenlased, gaadlased ja Manasse pool suguharu
jõudsid Jordani piirkonda Kaananimaal, siis nad ehitasid sinna
Jordani äärde altari, silmapaistvalt suure altari.
Ja Iisraeli lapsed kuulsid räägitavat: „Vaata,
ruubenlased, gaadlased ja Manasse pool suguharu on ehitanud
altari Jordani piirkonda vastu Kaananimaad, Iisraeli laste
maa-ala teise äärde.”
Kui Iisraeli lapsed seda kuulsid, siis kogunes terve
Iisraeli laste kogudus Siilosse, et minna sõtta nende vastu.
Ja Iisraeli lapsed läkitasid ruubenlaste, gaadlaste ja
Manasse poole suguharu juurde Gileadimaale Piinehasi, preester
Eleasari poja,
ja koos temaga kümme vürsti, üks perekonna vürst igast
Iisraeli suguharust, igaüks neist oma perekonna peamees
Iisraeli tuhandete seas.
Ja need tulid ruubenlaste, gaadlaste ja Manasse poole
suguharu juurde Gileadimaale ja rääkisid nendega, öeldes:
„Nõnda ütleb terve Issanda kogudus: Mis jumalavallatus see
on, mida te olete osutanud Iisraeli Jumala vastu, et te nüüd
taganete Issanda järelt, ehitate endile altari ja hakkate nüüd
Issanda vastu mässama?
Kas meile on vähe Peori patust, millest me endid
tänapäevani ei ole puhastanud ja millest tuli nuhtlus Issanda
kogudusele?
Ja teie tahate nüüdki taganeda Issanda järelt. Kui te täna
mässate Issanda vastu, siis vihastub ta homme kogu Iisraeli
koguduse peale.
Aga kui teie pärusmaa on roojane, siis tulge üle Issanda
pärusmaale, kus on Issanda elamu, ja asuge meie keskele, kuid
ärge mässake Issanda vastu ja ärge mässake meie vastu, ehitades
endile altari lisaks Issanda, meie Jumala altarile!
Eks talitanud Aakan, Serahi poeg, petise kombel
hävitamisele määratuga? Siis langes viha terve Iisraeli koguduse
peale, kuigi ta ju oli üksainus mees. Eks ta pidanud surema oma
süü pärast?”
Siis ruubenlased, gaadlased ja Manasse pool suguharu
vastasid ja rääkisid Iisraeli tuhandete peameestega:
„Jumalate Jumal Issand, jumalate Jumal Issand, tema teab,
ja Iisrael saagu teada: kui see on mässu ja truudusetuse pärast
Issanda vastu - siis ära meid täna aita! -
et me ehitasime endile altari Issanda järelt taganemiseks,
või selleks, et selle peal ohverdada põletus- ja roaohvreid, või
et selle peal valmistada tänuohvreid - siis nõudku Issand ise
aru!
Aga et niisugust tahet ei olnud, siis tegime seda mõeldes,
et tulevikus võiksid teie lapsed meie lastega rääkida ja öelda:
Mis on teil tegemist Issandaga, Iisraeli Jumalaga?
Issand on ju pannud Jordani piiriks meie ja teie vahele,
ruubenlased ja gaadlased. Teil ei ole Issandast osa! Teie
lapsed võiksid keelata meie lapsi Issandat kartmast.
Sellepärast me ütlesime: Tehkem siis enestele see altar,
ehitades mitte põletus- ega tapaohvri tarvis,
vaid see olgu tunnistajaks meie ja teie vahel ja meie
järeltulevate põlvede vahel pärast meid, et me tahame toimetada
Issanda teenistust tema palge ees oma põletus-, tapa- ja
tänuohvritega, et teie lapsed ei saaks edaspidi öelda meie
lastele: Teil ei ole Issandast osa!
Ja me mõtlesime: kui nad tulevikus nõnda ütlevad meile ja
meie järeltulevaile põlvedele, siis me saame vastata: Vaadake
Issanda altari kuju, mille meie vanemad on teinud mitte põletus-
ega tapaohvri jaoks, vaid tunnistajaks meie ja teie vahele.
Jäägu meist kaugele, et mässaksime Issanda vastu ja
taganeksime nüüd Issanda järelt, ehitades altari põletusohvri,
roaohvri ja tapaohvri jaoks lisaks Issanda, meie Jumala
altarile, mis on tema elamu ees!”
Kui preester Piinehas ja koguduse vürstid ja Iisraeli
tuhandete peamehed, kes olid koos temaga, kuulsid sõnu, mis
ruubenlased, gaadlased ja manasselased rääkisid, siis oli see
hea nende silmis.
Ja preester Eleasari poeg Piinehas ütles ruubenlastele,
gaadlastele ja manasselastele: „Nüüd me teame, et Issand on meie
keskel! Et te seda jumalavallatust ei ole teinud Issanda vastu,
siis te olete päästnud Iisraeli lapsed Issanda käest.”
Ja preester Eleasari poeg Piinehas ja vürstid läksid
tagasi ruubenlaste ja gaadlaste juurest Gileadimaalt
Kaananimaale Iisraeli laste juurde ning tõid neile sõna.
Ja see sõna oli hea Iisraeli laste silmis ja Iisraeli
lapsed kiitsid Jumalat ega mõelnud enam nende vastu
sõttaminekule, et hävitada maad, kus elasid ruubenlased ja
gaadlased.
Ja ruubenlased ja gaadlased andsid altarile nimeks „See on
tunnistaja meie vahel, et Issand on Jumal”.
suguharu
ning ütles neile: „Te olete pannud tähele kõike, mida
Mooses, Issanda sulane, teid käskis, ja olete võtnud kuulda minu
häält kõiges, milleks mina teile olen käsu andnud.
Te ei ole maha jätnud oma vendi selle pika aja jooksul kuni
tänini ja olete pidanud, mida tuleb pidada - Issanda, oma
Jumala käsku.
Nüüd on Issand, teie Jumal, andnud teie vendadele rahu,
nagu ta neile lubas; pöörduge siis nüüd ümber ja minge oma
telkide juurde, oma pärusmaale, mille Mooses, Issanda sulane,
teile andis teisel pool Jordanit.
Olge vaid väga hoolsad täitma käsku ja Seadust, mille
Mooses, Issanda sulane, teile on andnud, et te armastaksite
Issandat, oma Jumalat, ja käiksite kõigil tema teedel ja
peaksite tema käske ja hoiaksite tema poole ning teeniksite teda
kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest!”
Ja Joosua õnnistas neid ning saatis nad minema; ja nad
läksid oma telkide juurde.
Manasse poolele suguharule oli Mooses andnud maad Baasanis,
aga teisele poolele andis Joosua koos nende vendadega lääne pool
Jordanit; ja kui Joosua saatis nad nende telkide juurde, siis
õnnistas tema ka neid
ja rääkis nendega, öeldes: „Minge tagasi oma telkide juurde
oma suure noosiga ja väga paljude loomadega, hõbeda, kulla, vase
ja rauaga, ja väga suure hulga riietega; jaotage koos oma
vendadega oma vaenlastelt saadud saak!”
Ja ruubenlased, gaadlased ja Manasse pool suguharu läksid
tagasi ning tulid ära Iisraeli laste juurest Siilost, mis on
Kaananimaal, et minna Gileadimaale, oma pärusmaale, kuhu nad
olid asunud Moosese läbi antud Issanda käsul.
Kui ruubenlased, gaadlased ja Manasse pool suguharu
jõudsid Jordani piirkonda Kaananimaal, siis nad ehitasid sinna
Jordani äärde altari, silmapaistvalt suure altari.
Ja Iisraeli lapsed kuulsid räägitavat: „Vaata,
ruubenlased, gaadlased ja Manasse pool suguharu on ehitanud
altari Jordani piirkonda vastu Kaananimaad, Iisraeli laste
maa-ala teise äärde.”
Kui Iisraeli lapsed seda kuulsid, siis kogunes terve
Iisraeli laste kogudus Siilosse, et minna sõtta nende vastu.
Ja Iisraeli lapsed läkitasid ruubenlaste, gaadlaste ja
Manasse poole suguharu juurde Gileadimaale Piinehasi, preester
Eleasari poja,
ja koos temaga kümme vürsti, üks perekonna vürst igast
Iisraeli suguharust, igaüks neist oma perekonna peamees
Iisraeli tuhandete seas.
Ja need tulid ruubenlaste, gaadlaste ja Manasse poole
suguharu juurde Gileadimaale ja rääkisid nendega, öeldes:
„Nõnda ütleb terve Issanda kogudus: Mis jumalavallatus see
on, mida te olete osutanud Iisraeli Jumala vastu, et te nüüd
taganete Issanda järelt, ehitate endile altari ja hakkate nüüd
Issanda vastu mässama?
Kas meile on vähe Peori patust, millest me endid
tänapäevani ei ole puhastanud ja millest tuli nuhtlus Issanda
kogudusele?
Ja teie tahate nüüdki taganeda Issanda järelt. Kui te täna
mässate Issanda vastu, siis vihastub ta homme kogu Iisraeli
koguduse peale.
Aga kui teie pärusmaa on roojane, siis tulge üle Issanda
pärusmaale, kus on Issanda elamu, ja asuge meie keskele, kuid
ärge mässake Issanda vastu ja ärge mässake meie vastu, ehitades
endile altari lisaks Issanda, meie Jumala altarile!
Eks talitanud Aakan, Serahi poeg, petise kombel
hävitamisele määratuga? Siis langes viha terve Iisraeli koguduse
peale, kuigi ta ju oli üksainus mees. Eks ta pidanud surema oma
süü pärast?”
Siis ruubenlased, gaadlased ja Manasse pool suguharu
vastasid ja rääkisid Iisraeli tuhandete peameestega:
„Jumalate Jumal Issand, jumalate Jumal Issand, tema teab,
ja Iisrael saagu teada: kui see on mässu ja truudusetuse pärast
Issanda vastu - siis ära meid täna aita! -
et me ehitasime endile altari Issanda järelt taganemiseks,
või selleks, et selle peal ohverdada põletus- ja roaohvreid, või
et selle peal valmistada tänuohvreid - siis nõudku Issand ise
aru!
Aga et niisugust tahet ei olnud, siis tegime seda mõeldes,
et tulevikus võiksid teie lapsed meie lastega rääkida ja öelda:
Mis on teil tegemist Issandaga, Iisraeli Jumalaga?
Issand on ju pannud Jordani piiriks meie ja teie vahele,
ruubenlased ja gaadlased. Teil ei ole Issandast osa! Teie
lapsed võiksid keelata meie lapsi Issandat kartmast.
Sellepärast me ütlesime: Tehkem siis enestele see altar,
ehitades mitte põletus- ega tapaohvri tarvis,
vaid see olgu tunnistajaks meie ja teie vahel ja meie
järeltulevate põlvede vahel pärast meid, et me tahame toimetada
Issanda teenistust tema palge ees oma põletus-, tapa- ja
tänuohvritega, et teie lapsed ei saaks edaspidi öelda meie
lastele: Teil ei ole Issandast osa!
Ja me mõtlesime: kui nad tulevikus nõnda ütlevad meile ja
meie järeltulevaile põlvedele, siis me saame vastata: Vaadake
Issanda altari kuju, mille meie vanemad on teinud mitte põletus-
ega tapaohvri jaoks, vaid tunnistajaks meie ja teie vahele.
Jäägu meist kaugele, et mässaksime Issanda vastu ja
taganeksime nüüd Issanda järelt, ehitades altari põletusohvri,
roaohvri ja tapaohvri jaoks lisaks Issanda, meie Jumala
altarile, mis on tema elamu ees!”
Kui preester Piinehas ja koguduse vürstid ja Iisraeli
tuhandete peamehed, kes olid koos temaga, kuulsid sõnu, mis
ruubenlased, gaadlased ja manasselased rääkisid, siis oli see
hea nende silmis.
Ja preester Eleasari poeg Piinehas ütles ruubenlastele,
gaadlastele ja manasselastele: „Nüüd me teame, et Issand on meie
keskel! Et te seda jumalavallatust ei ole teinud Issanda vastu,
siis te olete päästnud Iisraeli lapsed Issanda käest.”
Ja preester Eleasari poeg Piinehas ja vürstid läksid
tagasi ruubenlaste ja gaadlaste juurest Gileadimaalt
Kaananimaale Iisraeli laste juurde ning tõid neile sõna.
Ja see sõna oli hea Iisraeli laste silmis ja Iisraeli
lapsed kiitsid Jumalat ega mõelnud enam nende vastu
sõttaminekule, et hävitada maad, kus elasid ruubenlased ja
gaadlased.
Ja ruubenlased ja gaadlased andsid altarile nimeks „See on
tunnistaja meie vahel, et Issand on Jumal”.