1 Kui Jaabin, Haasori kuningas, seda kuulis, siis ta läkitas
sõna Maadoni kuningale Joobabile ja Simroni kuningale ja Aksafi
kuningale,
2 ja kuningaile, kes olid põhja pool mäestikus ja lagendikul
Kinneretist lõunas, ja madalikul ja Doori mäeseljakuil lääne pool,
3 kaananlastele ida ja lääne pool, ja emorlastele,
hettidele, perislastele ja jebuuslastele mäestikus, ja
hiivlastele Hermoni jalamil Mispamaal.
4 Need läksid välja ja koos nendega kõik nende sõjaleerid,
palju rahvast, nii palju nagu liiva mererannas, ja väga palju
hobuseid ja sõjavankreid.
5 Kõik need kuningad kogunesid ja tulid ning lõid üheskoos
leeri üles Meeromi vee äärde, et sõdida Iisraeli vastu.
6 Aga Issand ütles Joosuale: „Ära karda neid, sest homme sel
ajal annan ma need kõik lööduina Iisraeli kätte; raiu katki
nende hobuste õndlad ja põleta tulega nende sõjavankrid!”
7 Ja Joosua ning koos temaga kõik ta sõjamehed tulid
ootamatult nende vastu Meeromi vee ääres ja tungisid neile
kallale.
8 Ja Issand andis nad Iisraeli kätte, ja nemad lõid neid ning
ajasid taga kuni suure Siidonini, ja kuni Misrefot-Maimini, ja
kuni Mispa oruni ida pool; ja nad lõid neid, kuni neile ei
jäänud ainsatki pääsenut.
9 Ja Joosua talitas nendega nõnda, nagu Issand temale oli
öelnud: ta raius katki nende hobuste õndlad ja põletas tulega
nende sõjavankrid.
10 Ja Joosua läks selsamal ajal tagasi ning vallutas Haasori
ja lõi selle kuninga mõõgateraga maha, sest Haasor oli varem
kõigi nende kuningriikide pealinn.
11 Ja nad lõid mõõgateraga maha kõik hingelised, kes seal
olid, hävitades need sootuks; ühtegi elavat olendit ei jäänud
järele, ja ta põletas Haasori tulega.
12 Ja kõik nende kuningate linnad ja kõik nende kuningad sai
Joosua oma valdusesse ja ta lõi neid mõõgateraga, hävitades need
sootuks, nõnda nagu Mooses, Issanda sulane, oli käskinud.
13 Ühtegi neist linnadest, mis asusid mägedes, Iisrael ei
põletanud, peale Haasori, mille Joosua põletas.
14 Ja kõik neist linnadest saadava saagi ja karjad riisusid Iisraeli
lapsed endile, lüües mõõgateraga maha ainult kõik
inimesed, kuni nad olid need hävitanud; nad ei jätnud alles
ainsatki hinge.
15 Nõnda nagu Issand oli käskinud oma sulast Moosest, nõnda
oli Mooses käskinud Joosuat ja nõnda Joosua tegi; ta ei kaotanud
sõnagi kõigest, milleks Issand oli Moosesele käsu andnud.
16 Nõnda võttis Joosua kogu selle maa mäestiku ja kogu
Lõunamaa, ja kogu Goosenimaa, ja madalmaa ja lagendiku, ja
Iisraeli mäestiku ja madaliku,
17 alates Paljasmäest, mis tõuseb Seiri suunas, kuni
Baal-Gaadini Liibanoni orus Hermoni mäe all; ja kõik nende
kuningad sai ta oma valdusesse, lõi neid ja surmas nad.
18 Kaua aega pidas Joosua sõda kõigi nende kuningatega.
19 Ei olnud muud linna, kes oleks teinud rahu Iisraeli lastega,
peale hiivlastega asustatud Gibeoni; nad võitsid
kõiki sõjaga.
20 Sest see olenes Issandast, kes tegi nende südamed kangeks,
nõnda et nad tulid sõdima Iisraeli vastu, et neid hävitataks
sootuks, ilma et neile armu antaks, vaid just hävitataks, nagu
Issand oli Moosesele käsu andnud.
21 Ja sel ajal tuli Joosua ning hävitas anaklased mäestikust,
Hebronist, Debirist, Anabist, kogu Juuda mäestikust; ja kogu
Iisraeli mäestikust; Joosua hävitas nad sootuks koos nende
linnadega.
22 Iisraeli laste maale ei jäänud anaklasi; neid jäi ainult
Assasse, Gatti ja Asdodisse.
23 Ja Joosua võttis kogu maa, just nagu Issand oli Moosesele
öelnud; ja Joosua andis selle Iisraelile pärisosaks osade viisi,
vastavalt nende suguharudele. Ja maa puhkas sõjast.