3Niineve patukahetsusJa Joonale tuli teist korda Issanda sõna; ta ütles:
„Võta kätte, mine Niinevesse, sinna suurde linna, ja pea sellele
jutlus, nagu ma sind käsin!”
Siis Joona võttis kätte ja läks Issanda sõna peale Niinevesse;
Niineve oli suur linn Jumala ees: kolm päevateekonda.
Ja Joona hakkas linna läbi käima; käies esimese päeva teed, ta
hüüdis ja ütles: „Veel nelikümmend päeva ja Niineve hävitatakse!”
Ja Niineve mehed uskusid Jumalasse, kuulutasid paastu ja riietusid
kotiriidesse, nii suured kui väikesed.
Ja kui sõna sellest jõudis Niineve kuningani, tõusis too oma
aujärjelt ja võttis mantli seljast, kattis ennast kotiriidega ja
istus tuha peale.
Siis ta laskis Niineves kuulutada ja öelda: „Kuninga ja tema
ülikute käsul öeldakse: Inimesed ja loomad, veised, lambad ja kitsed
ärgu söögu midagi, ärgu käigu karjas ja ärgu joogu vett,
vaid nad katku endid kotiriidega, inimesed ja loomad, ja hüüdku
võimsasti Jumala poole ja igaüks pöördugu oma kurjalt teelt ja
vägivallast, mis nende käte küljes on!
Kes teab, vahest Jumal pöördub ja kahetseb, pöördub oma tulisest
vihast, nii et me ei hukku.”
Kui Jumal nägi nende tegusid, et nad pöördusid oma kurjalt
teelt, siis Jumal kahetses kurja, mis ta oli lubanud neile teha, ega
teinud seda.
„Võta kätte, mine Niinevesse, sinna suurde linna, ja pea sellele
jutlus, nagu ma sind käsin!”
Siis Joona võttis kätte ja läks Issanda sõna peale Niinevesse;
Niineve oli suur linn Jumala ees: kolm päevateekonda.
Ja Joona hakkas linna läbi käima; käies esimese päeva teed, ta
hüüdis ja ütles: „Veel nelikümmend päeva ja Niineve hävitatakse!”
Ja Niineve mehed uskusid Jumalasse, kuulutasid paastu ja riietusid
kotiriidesse, nii suured kui väikesed.
Ja kui sõna sellest jõudis Niineve kuningani, tõusis too oma
aujärjelt ja võttis mantli seljast, kattis ennast kotiriidega ja
istus tuha peale.
Siis ta laskis Niineves kuulutada ja öelda: „Kuninga ja tema
ülikute käsul öeldakse: Inimesed ja loomad, veised, lambad ja kitsed
ärgu söögu midagi, ärgu käigu karjas ja ärgu joogu vett,
vaid nad katku endid kotiriidega, inimesed ja loomad, ja hüüdku
võimsasti Jumala poole ja igaüks pöördugu oma kurjalt teelt ja
vägivallast, mis nende käte küljes on!
Kes teab, vahest Jumal pöördub ja kahetseb, pöördub oma tulisest
vihast, nii et me ei hukku.”
Kui Jumal nägi nende tegusid, et nad pöördusid oma kurjalt
teelt, siis Jumal kahetses kurja, mis ta oli lubanud neile teha, ega
teinud seda.