1 Pärast seda nägin ma veel teist inglit, kellel oli suur meelevald,
tulevat taevast alla, ning maailm läks valgeks tema
hiilgusest.
2 Ta hüüdis võimsa häälega:
„Langenud, langenud on suur Paabel
ning on saanud kurjade vaimude eluasemeks
ning kõigi rüvedate vaimude varjupaigaks
ja kõigi rüvedate lindude varjupaigaks
ning kõigi rüvedate loomade ja vihatute varjupaigaks!
3 Sest tema hooruse raevuviinast on joonud kõik paganad
ning temaga on hooranud maailma kuningad
ning ilmamaa kaupmehed on rikastunud tema toretsemisest!”
4 Ja ma kuulsin teist häält taevast hüüdvat:
„Tulge temast välja, mu rahvas,
et te ei saaks tema pattude osaliseks
ning et te ei kannaks midagi tema nuhtlustest!
5 Sest tema patud on ulatunud taevani
ning Jumalale on tulnud meelde tema ülekohtused teod.
6 Makske temale kätte, nõnda nagu tema on kätte maksnud,
ning tasuge temale kahevõrra tema tegude järgi;
karikasse, mille ta on valanud täis, valage talle
kahevõrra,
7 niipalju kui tema on iseennast ülistanud ja
toretsenud,
niisama palju andke temale piina ja leina!
Tema ütleb oma südames:
Ma istun kuningannana ega ole lesk
ja ei saa iialgi näha leina.
8 Seepärast tulevad ühel päeval talle nuhtlused:
surm ja lein ja nälg,
ning ta põletatakse ära tulega,
sest võimas on Issand Jumal,
kes on mõistnud kohut tema üle.
9 Tema pärast hakkavad nutma ja halisema ilmamaa kuningad,
kes temaga on hooranud ja toretsenud, kui nad näevad tema
põlemise suitsu,
10 seistes kartusest tema piina ees kaugel eemal ja hüüdes:
„Häda, häda, suur linn,
Paabel, võimas linn,
sest üheainsa tunniga on tulnud su kohtumõistmine!”
11 Ja ilmamaa kaupmehed nutavad ja leinavad tema pärast, sest
keegi ei osta kunagi enam nende kaupa:
12 ei kulda ega hõbedat, ei kalliskive ega pärleid, ei
peenlinast ega purpurit, ei siidi ega erepunast riiet, ei
mingisugust healõhnalist puud ega mingisugust elevandiluust
eset, ei mingisugust väärispuust tehtud või vasest või
rauast või marmorist eset,
13 ei kaneeli ega kardemoni, ei suitsutusrohte, mürri ega
viirukit, ei veini ega õli, ei püülijahu ega nisu, ei veiseid ega lambaid, ei
hobuseid ega tõldu, ei orje ega inimhingi.
14 Puuviljad, mida su hing himustas,
on su käest kadunud
ning kõik, mis särav ja läikiv,
on su käest läinud kaotsi
ning neid ei leita enam.
15 Nende asjadega kauplejad, kes on rikastunud selle linna
varal, seisavad kartusest tema piina ees kaugel eemal, nuttes
ja leinates:
16 „Häda, häda, suur linn,
riietatud peenlinasesse
ja purpurisse ja erepunasesse
ning ehitud kulla ja kalliskivide ja pärlitega,
sest üheainsa tunniga on ära rüüstatud nii suur rikkus!”
17 Kõik tüürimehed ja laevnikud ja kõik meremehed
ja kõik, kes merel sõidavad, seisid kaugel eemal
18 ja kisendasid, kui nad nägid ta põlemise suitsu: „Kes on
selle suure linna sarnane?”
19 Nad puistasid põrmu oma pea peale ning kisendasid nuttes
ja leinates:
„Häda, häda, suur linn,
kus on rikastunud kõik,
kellel oli laevu merel -
üheainsa tunniga on ta rüüstatud!”
20 Rõõmusta tema pärast, taevas,
ning pühad ja apostlid ja prohvetid,
sest Jumal on teie kaebuse mõistnud tema kanda!”
21 Ja üks võimas ingel tõstis kivi otsekui suure
veskikivi ning viskas selle merre, hüüdes:
„Nõnda visatakse suur linn Paabel äkitselt ära
ning teda ei leita enam!
22 Ja kandlemängijate ja pillimeeste
ja vileajajate ja pasunapuhujate häält
ei kuulda sinu sees enam
ja ühtegi mis tahes käsitöömeistrit
ei leita enam sinu seest
ning veskikivide mürinat
ei kuulda enam sinu sees,
23 ja lambi valgust
ei paista sinu sees enam
ning peigmehe ja mõrsja häält
ei kuulda enam sinu sees.
Sest sinu kaupmehed olid ilmamaa ülikud
ja sinu nõidusega on eksitatud kõik paganad,
24 ning sinust on leitud prohvetite ja pühade verd
ja kõikide verd, kes on tapetud ilmamaal.”