1 Ja Eliihu jätkas ning ütles:
2 „Seda sa pead siis õigeks,
nimetad oma õiguseks Jumala ees,
3 et sa küsid: „Mis kasu mul on,
mis abi on mul sellest, et ma pattu ei tee?”
4 Ma annan sõnadega vastuse sulle
ja koos sinuga su sõpradele.
5 Tõsta oma pilk taeva poole ja vaata,
pane tähele pilvi, mis on sinust kõrgemal!
6 Kui sina pattu teed,
mida sa sellega temale võiksid teha?
Ja kui sinu üleastumisi on palju,
mida sa nendega tema vastu võiksid korda saata?
7 Kui sa oled õige, mida sa temale võiksid anda?
Või mida olekski tal võtta sinu käest?
8 Su ülekohus mõjutab vaid sinusugust meest
ja su õiglus inimlast.
9 Nad kisendavad küll paljude rõhujate pärast,
hüüavad appi vägevate käsivarre vastu,
10 aga ükski ei küsi:
„Kus on Jumal, mu Looja,
kes öösiti põhjustab kiituslaule,
11 kes õpetab meid rohkem kui loomi maa peal
ja teeb meid taeva lindudest targemaks?”
12 Seal nad siis kisendavad,
aga tema ei vasta kurjade kõrkuse pärast.
13 Tõesti asjata, Jumal ei kuule seda
ja Kõigevägevam ei vaata sinna.
14 Kuigi sa ütled, et sa teda ei näe,
on asi tema ees, seepärast oota teda!
15 Aga nüüd, kui ta viha ei karista
ja ta ei tahagi nii väga teada ülemeelikusest,
16 ajab Iiob asjata oma suu pärani
ja teeb mõistmatusest palju sõnu.”
35
Eliihu õigustab Jumalat