34Eliihu õigustab JumalatJa Eliihu jätkas ning ütles:
„Kuulge mu sõnu, te targad,
ja pöörake oma kõrv minu poole, te teadjad!
Sest kõrv katsub sõnad läbi
ja suulagi maitseb rooga.
Valigem endile, mis on õige,
tunnetagem isekeskis, mis on hea!
Sest Iiob on öelnud: „Ma olen õige,
aga Jumal on võtnud minult õiguse.
Kuigi mul on õigus, peetakse mind valetajaks.
Mul on parandamatu haav, kuigi ma pole üle astunud.”
Kas on Iiobi sarnast meest,
kes pilget joob nagu vett,
kes läheb ülekohtutegijate kilda
ja käib koos õelate inimestega?
Sest tema ütleb:
„Ei ole inimesel sellest kasu,
et tal on sõprus Jumalaga!”
Seepärast kuulge, mõistlikud mehed, mind:
kaugel on Jumalast õelus
ja Kõigevägevamast ülekohtutegu.
Sest inimese tegu mööda tasub ta temale,
ja nagu on kellegi tee, nõnda temale antakse.
Jah, tõesti, Jumal ei tee ülekohut
ja Kõigevägevam ei vääna õigust.
Kes on temale usaldanud maa?
Ja kes on loonud kogu maailma?
Kui ta iseenesesse tõmbuks,
oma Vaimu ja hingeõhu tagasi võtaks,
siis heidaks kõik liha üheskoos hinge
ja inimene saaks jälle põrmuks.
Kui sul nüüd on arukust, siis kuule seda,
võta kõrvu mu sõnade kõla!
Kas siis tõesti peaks valitsema õiguse vihkaja?
Või tahad sa süüdi mõista õiget ja võimast,
kes ütleb kuningale: „Kõlvatu!”, vürstidele: „Õel!”,
kes ei pea lugu vürstidest
ega eelista suursugust viletsale,
sest et need kõik on tema kätetöö?
Nad surevad äkitselt keset ööd:
inimesed vaaruvad ja lähevad,
ja ilma käetagi võetakse ära vägev.
Sest tema silmad on igaühe teede peal
ja ta näeb kõiki tema samme.
Ei ole pimedust ega varjulist paika,
kuhu ülekohtutegijad saaksid peitu pugeda.
Sest tema ei anna inimesele aega
Jumala juurde kohtusse minekuks:
ta peksab vägevad üle kuulamata puruks
ja paneb teised nende asemele.
Sellepärast, et ta nende tegusid tunneb,
hävitab ta nad öösel ja nad purustatakse.
Ta peksab neid nagu kurjategijaid paigas,
kus on nägijaid,
sellepärast et nad taganesid tema järelt
ega hoolinud ühestki tema teest.
Nende pärast tõusis viletsate hädakisa tema ette,
ja tema kuulis vaeste appihüüdeid.
Kui ta on vait, kes võiks teda süüdistada?
Ja kui ta oma palge peidab, kes saaks teda näha?
Niihästi rahva kui inimese üle
paneb ta kuningaks jumalavallatu inimese
rahva võrgutajate seast.
Kui keegi ütleb Jumalale:
„Ma olen eksinud, ma ei tee enam kurja;
mida ma ei mõista, seda õpeta sina mulle,
ja kui olen ülekohut teinud,
siis ma seda enam ei tee!”,
kas ta siis sinu arust peaks kätte maksma,
sellepärast et sina ei ole sellega rahul?
Kuid sina pead otsustama, mitte mina,
seepärast räägi, mida sa tead!
Mõistlikud inimesed ütlevad mulle,
samuti tark mees, kes mind kuuleb:
„Iiob räägib mõistmatult
ja tema sõnad pole targad.”
Ah, peaks ometi Iiob pandama lõpuni proovile,
kuna ta on vastanud nurjatul viisil!
Sest ta lisab oma patule üleastumise,
peksab meie keskel keelt
ja räägib palju Jumala vastu.”
„Kuulge mu sõnu, te targad,
ja pöörake oma kõrv minu poole, te teadjad!
Sest kõrv katsub sõnad läbi
ja suulagi maitseb rooga.
Valigem endile, mis on õige,
tunnetagem isekeskis, mis on hea!
Sest Iiob on öelnud: „Ma olen õige,
aga Jumal on võtnud minult õiguse.
Kuigi mul on õigus, peetakse mind valetajaks.
Mul on parandamatu haav, kuigi ma pole üle astunud.”
Kas on Iiobi sarnast meest,
kes pilget joob nagu vett,
kes läheb ülekohtutegijate kilda
ja käib koos õelate inimestega?
Sest tema ütleb:
„Ei ole inimesel sellest kasu,
et tal on sõprus Jumalaga!”
Seepärast kuulge, mõistlikud mehed, mind:
kaugel on Jumalast õelus
ja Kõigevägevamast ülekohtutegu.
Sest inimese tegu mööda tasub ta temale,
ja nagu on kellegi tee, nõnda temale antakse.
Jah, tõesti, Jumal ei tee ülekohut
ja Kõigevägevam ei vääna õigust.
Kes on temale usaldanud maa?
Ja kes on loonud kogu maailma?
Kui ta iseenesesse tõmbuks,
oma Vaimu ja hingeõhu tagasi võtaks,
siis heidaks kõik liha üheskoos hinge
ja inimene saaks jälle põrmuks.
Kui sul nüüd on arukust, siis kuule seda,
võta kõrvu mu sõnade kõla!
Kas siis tõesti peaks valitsema õiguse vihkaja?
Või tahad sa süüdi mõista õiget ja võimast,
kes ütleb kuningale: „Kõlvatu!”, vürstidele: „Õel!”,
kes ei pea lugu vürstidest
ega eelista suursugust viletsale,
sest et need kõik on tema kätetöö?
Nad surevad äkitselt keset ööd:
inimesed vaaruvad ja lähevad,
ja ilma käetagi võetakse ära vägev.
Sest tema silmad on igaühe teede peal
ja ta näeb kõiki tema samme.
Ei ole pimedust ega varjulist paika,
kuhu ülekohtutegijad saaksid peitu pugeda.
Sest tema ei anna inimesele aega
Jumala juurde kohtusse minekuks:
ta peksab vägevad üle kuulamata puruks
ja paneb teised nende asemele.
Sellepärast, et ta nende tegusid tunneb,
hävitab ta nad öösel ja nad purustatakse.
Ta peksab neid nagu kurjategijaid paigas,
kus on nägijaid,
sellepärast et nad taganesid tema järelt
ega hoolinud ühestki tema teest.
Nende pärast tõusis viletsate hädakisa tema ette,
ja tema kuulis vaeste appihüüdeid.
Kui ta on vait, kes võiks teda süüdistada?
Ja kui ta oma palge peidab, kes saaks teda näha?
Niihästi rahva kui inimese üle
paneb ta kuningaks jumalavallatu inimese
rahva võrgutajate seast.
Kui keegi ütleb Jumalale:
„Ma olen eksinud, ma ei tee enam kurja;
mida ma ei mõista, seda õpeta sina mulle,
ja kui olen ülekohut teinud,
siis ma seda enam ei tee!”,
kas ta siis sinu arust peaks kätte maksma,
sellepärast et sina ei ole sellega rahul?
Kuid sina pead otsustama, mitte mina,
seepärast räägi, mida sa tead!
Mõistlikud inimesed ütlevad mulle,
samuti tark mees, kes mind kuuleb:
„Iiob räägib mõistmatult
ja tema sõnad pole targad.”
Ah, peaks ometi Iiob pandama lõpuni proovile,
kuna ta on vastanud nurjatul viisil!
Sest ta lisab oma patule üleastumise,
peksab meie keskel keelt
ja räägib palju Jumala vastu.”