46Ohvrid ja pühad uues templisNõnda ütleb Issand Jumal: Sisemise õue värav, see, mis on
ida pool, peab olema suletud kuus tööpäeva; aga see olgu avatud
hingamispäeval ja noorkuupäeval!
Siis mingu vürst väljast sisse värava eeskoja kaudu ja
seisku väravaposti juures; preestrid valmistagu tema põletus- ja
tänuohver, ta kummardagu väravalävel ja mingu siis välja; aga
väravat ärgu suletagu enne õhtut!
Ja maa rahvas kummardagu selle värava suus hingamispäevil
ja noorkuupäevil Issanda ees!
Ja põletusohvriks, mida vürst peab tooma hingamispäeval
Issandale, olgu kuus veatut oinastalle ja üks veatu jäär;
ja roaohvriks üks eefa jäära kohta, aga roaohvriks tallede
kohta nõnda palju, kui ta jõud lubab; ja hiin õli eefa kohta!
Noorkuupäeval olgu üks veatu härjavärss, kuus oinastalle ja
üks jäär; need olgu veatud;
ja roaohvriks valmistagu ta üks eefa härjavärsi kohta ja
üks eefa jäära kohta, ja oinastallede kohta nõnda palju, kui ta
jõud lubab; ja hiin õli eefa kohta!
Ja kui vürst tuleb sisse, siis tulgu ta värava eeskoja
kaudu ja mingu välja sedasama teed!
Aga kui maa rahvas tuleb seatud pühadel Issanda ette, siis
see, kes tuli kummardama põhjavärava kaudu, mingu välja
lõunavärava kaudu; ja kes tuli lõunavärava kaudu, mingu välja
põhjavärava kaudu; ükski ärgu mingu tagasi selle värava kaudu,
millest ta tuli, vaid mingu välja selle vastas olevast!
Ja vürst tulgu sisse nende keskel, kui nad sisse tulevad,
ja mingu välja, kui nad välja lähevad!
Pühadel ja seatud pühadel olgu roaohvriks üks eefa härjavärsi
kohta ja üks eefa jäära kohta, aga oinastallede kohta nõnda
palju, kui ta jõud lubab; ja hiin õli eefa kohta!
Kui vürst tahab valmistada vabatahtliku ohvri, põletus-
või tänuohvri vabatahtliku ohvrina Issandale, siis avatagu
temale idapoolne värav ja ta valmistagu oma põletus- ja
tänuohver nõnda, nagu ta valmistab hingamispäeval; seejärel
mingu ta välja, ja pärast seda kui ta on välja läinud, suletagu
värav!
Valmista aastane veatu oinastall iga päev Issandale
põletusohvriks; valmista see igal hommikul!
Ja sellele lisaks valmista igal hommikul roaohvriks
kuuendik eefat ja kolmandik hiini õli kasteks peenele jahule;
see on roaohver Issandale - igavene, püsiv seadus!
Sel viisil valmistatagu oinastall, roaohver ja õli igal
hommikul alaliseks põletusohvriks!
Nõnda ütleb Issand Jumal: Kui vürst annab oma pärisosast
anni mõnele oma pojale, siis jääb see tema poegadele, see on
nende omand päranduse kaudu.
Aga kui ta annab oma pärisosast anni ühele oma sulasele,
siis jääb see tollele kuni vaba-aastani; seejärel läheb see
tagasi vürstile; ainult tema poegadele jääb alles nende
pärisosa.
Vürst ei tohi midagi võtta rahva pärisosast, surudes neid
eemale nende maaomandist; ta võib anda oma maaomandist
pärisosa oma poegadele, et minu rahvast kedagi ei pillutataks
tema maaomandilt.”
Siis ta viis mu läbi sissekäigu, mis oli värava
külgseinas, nende põhjapoolsete kambrite juurde, mis olid
pühitsetud preestritele; ja vaata, seal oli üks paik kõige
tagumises osas lääne pool.
Ja ta ütles mulle: „See on paik, kus preestrid keedavad
süü- ja patuohvreid, kus nad küpsetavad roaohvrit, et seda mitte
viia välja välimisse õue, hoidudes sel viisil rahva
pühitsemisest.”
Siis ta viis mu välimisse õue ja laskis mind käia läbi
õue neli nurka, ja vaata, igas õuenurgas oli õu.
Neljas õuenurgas olid kinnised õued, nelikümmend pikuti ja
kolmkümmend laiuti; neil neljal nurgaõuel oli ühesugune mõõt.
Ja nende ümber oli müür, ümber nende nelja, ja alla
müüride äärde olid tehtud keedupaigad ümberringi.
Ja ta ütles mulle: „Need on keedukojad, kus templiteenijad
keedavad rahva tapaohvrit.”
ida pool, peab olema suletud kuus tööpäeva; aga see olgu avatud
hingamispäeval ja noorkuupäeval!
Siis mingu vürst väljast sisse värava eeskoja kaudu ja
seisku väravaposti juures; preestrid valmistagu tema põletus- ja
tänuohver, ta kummardagu väravalävel ja mingu siis välja; aga
väravat ärgu suletagu enne õhtut!
Ja maa rahvas kummardagu selle värava suus hingamispäevil
ja noorkuupäevil Issanda ees!
Ja põletusohvriks, mida vürst peab tooma hingamispäeval
Issandale, olgu kuus veatut oinastalle ja üks veatu jäär;
ja roaohvriks üks eefa jäära kohta, aga roaohvriks tallede
kohta nõnda palju, kui ta jõud lubab; ja hiin õli eefa kohta!
Noorkuupäeval olgu üks veatu härjavärss, kuus oinastalle ja
üks jäär; need olgu veatud;
ja roaohvriks valmistagu ta üks eefa härjavärsi kohta ja
üks eefa jäära kohta, ja oinastallede kohta nõnda palju, kui ta
jõud lubab; ja hiin õli eefa kohta!
Ja kui vürst tuleb sisse, siis tulgu ta värava eeskoja
kaudu ja mingu välja sedasama teed!
Aga kui maa rahvas tuleb seatud pühadel Issanda ette, siis
see, kes tuli kummardama põhjavärava kaudu, mingu välja
lõunavärava kaudu; ja kes tuli lõunavärava kaudu, mingu välja
põhjavärava kaudu; ükski ärgu mingu tagasi selle värava kaudu,
millest ta tuli, vaid mingu välja selle vastas olevast!
Ja vürst tulgu sisse nende keskel, kui nad sisse tulevad,
ja mingu välja, kui nad välja lähevad!
Pühadel ja seatud pühadel olgu roaohvriks üks eefa härjavärsi
kohta ja üks eefa jäära kohta, aga oinastallede kohta nõnda
palju, kui ta jõud lubab; ja hiin õli eefa kohta!
Kui vürst tahab valmistada vabatahtliku ohvri, põletus-
või tänuohvri vabatahtliku ohvrina Issandale, siis avatagu
temale idapoolne värav ja ta valmistagu oma põletus- ja
tänuohver nõnda, nagu ta valmistab hingamispäeval; seejärel
mingu ta välja, ja pärast seda kui ta on välja läinud, suletagu
värav!
Valmista aastane veatu oinastall iga päev Issandale
põletusohvriks; valmista see igal hommikul!
Ja sellele lisaks valmista igal hommikul roaohvriks
kuuendik eefat ja kolmandik hiini õli kasteks peenele jahule;
see on roaohver Issandale - igavene, püsiv seadus!
Sel viisil valmistatagu oinastall, roaohver ja õli igal
hommikul alaliseks põletusohvriks!
Nõnda ütleb Issand Jumal: Kui vürst annab oma pärisosast
anni mõnele oma pojale, siis jääb see tema poegadele, see on
nende omand päranduse kaudu.
Aga kui ta annab oma pärisosast anni ühele oma sulasele,
siis jääb see tollele kuni vaba-aastani; seejärel läheb see
tagasi vürstile; ainult tema poegadele jääb alles nende
pärisosa.
Vürst ei tohi midagi võtta rahva pärisosast, surudes neid
eemale nende maaomandist; ta võib anda oma maaomandist
pärisosa oma poegadele, et minu rahvast kedagi ei pillutataks
tema maaomandilt.”
Siis ta viis mu läbi sissekäigu, mis oli värava
külgseinas, nende põhjapoolsete kambrite juurde, mis olid
pühitsetud preestritele; ja vaata, seal oli üks paik kõige
tagumises osas lääne pool.
Ja ta ütles mulle: „See on paik, kus preestrid keedavad
süü- ja patuohvreid, kus nad küpsetavad roaohvrit, et seda mitte
viia välja välimisse õue, hoidudes sel viisil rahva
pühitsemisest.”
Siis ta viis mu välimisse õue ja laskis mind käia läbi
õue neli nurka, ja vaata, igas õuenurgas oli õu.
Neljas õuenurgas olid kinnised õued, nelikümmend pikuti ja
kolmkümmend laiuti; neil neljal nurgaõuel oli ühesugune mõõt.
Ja nende ümber oli müür, ümber nende nelja, ja alla
müüride äärde olid tehtud keedupaigad ümberringi.
Ja ta ütles mulle: „Need on keedukojad, kus templiteenijad
keedavad rahva tapaohvrit.”