1 Ja mulle tuli Issanda sõna;
ta ütles:
2 „Inimesepoeg, ütle Tüürose vürstile:
Nõnda ütleb Issand Jumal:
Et su süda on ülbe ja sa ütled:
„Mina olen jumal,
ma istun jumalate istmel
merede südames!” -
sina aga oled inimene,
mitte jumal,
kuigi sa enda meelest
oled jumala sarnane -,
3 vaata, sa olid küll targem kui Taaniel,
ükski saladus ei jäänud su eest varju:
4 oma tarkuse ja taibuga
soetasid sa enesele varanduse,
hankisid kulda ja hõbedat
oma varaaitadesse.
5 Oma suure tarkuse tõttu kauplemises
suurendasid sa oma varandust
ja nõnda läks su süda ülbeks
su varanduse pärast -
6 seepärast ütleb Issand Jumal nõnda:
Et sa enda meelest
oled jumala sarnane,
7 vaata, siis toon ma su kallale võõrad,
kõige julmemad paganaist;
nemad tõmbavad oma mõõgad
su tarkuse ilu vastu
ja teotavad su hiilguse.
8 Nad tõukavad sind alla hauda
ja sa sured mahalöödu surma
merede südames.
9 Kas sa veelgi julgeksid öelda
oma tapja ees:
„Mina olen jumal!”,
sina, kes sa oled inimene,
aga mitte jumal
nende käes, kes sind maha löövad?
10 Sa sured ümberlõikamatute surma
võõraste käe läbi.
Jah, ma olen rääkinud,
ütleb Issand Jumal.”
11 Ja mulle tuli Issanda sõna, ta ütles:
12 „Inimesepoeg, alusta nutulaulu Tüürose kuninga pärast ja
ütle temale:
Nõnda ütleb Issand Jumal:
Sa olid nagu eeskujulikkuse pitserimärk
täis tarkust ja täiuslikult ilus.
13 Sa olid Eedenis, Jumala aias,
sul olid katteks kõiksugu kalliskivid:
rubiin, topaas ja jaspis,
krüsoliit, karneool ja nefriit,
safiir, türkiis ja smaragd;
su raamistised ja õnarused
olid kullast tehtud,
valmistatud su loomispäeval.
14 Sa olid nagu keerub, hiilgav kaitsja,
ja ma panin sind pühale mäele;
sa olid otse jumalik olend,
kes võis käia tuliste kivide keskel.
15 Sa olid laitmatu oma teedel
alates su loomispäevast,
kuni sinus leiti ülekohut.
16 Sinu suure kaubitsemise tõttu
täitus su sisemus vägivallaga
ja sa tegid pattu.
Sellepärast tõukasin ma su Jumalamäelt
ja hävitasin su, kaitsja keerub,
tuliste kivide keskelt.
17 Su ilu tõttu läks su süda ülbeks,
oma hiilguse pärast sa kaotasid tarkuse.
Ma viskasin su maa peale,
ma panin su kuningate ette,
et nad saaksid sind vahtida.
18 Oma paljude süütegudega,
oma ülekohtuse kaubitsemisega
teotasid sa oma pühamuid;
sellepärast ma lasksin su keskel
puhkeda tule -
see neelas sinu.
Ma tegin su maa peale tuhaks
kõigi silme ees, kes sind nägid.
19 Kõik, kes sind tundsid rahvaste seas,
on sinu pärast kohkunud.
Sa muutusid hirmutiseks
ja sind ei ole enam iialgi.”
20 Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
21 „Inimesepoeg, pööra oma pale Siidoni poole ja kuuluta
sellele prohvetlikult
22 ning ütle:
Nõnda ütleb Issand Jumal:
Vaata, ma olen su vastu, Siidon,
ja ma ilmutan su keskel oma au.
Nad saavad tunda, et mina olen Issand,
kui ma seal mõistan kohut
ja näitan ennast pühana.
23 Ma läkitan sinna katku
ja selle tänavaile vere;
mahalöödud langevad veres
mõõga läbi, mis on nende vastu igalt poolt.
Ja nad saavad tunda, et mina olen Issand.
24 Siis ei ole Iisraeli sool enam torkavat okast ega
kibuvitsa, mis teeks valu, kõigi nende naabrite hulgas, kes neid
põlgasid. Ja nad saavad tunda, et mina olen Issand Jumal.
25 Nõnda ütleb Issand Jumal: Kui ma kogun Iisraeli soo
rahvaste seast, kelle sekka nad on pillutatud, siis ma näitan
ennast nende kaudu pühana paganate silme ees ja nad võivad elada
oma maal, mille ma andsin oma sulasele Jaakobile.
26 Nad elavad seal julgesti ja ehitavad kodasid ja istutavad
viinamägesid. Nad elavad julgesti, kui ma mõistan kohut kõigi
nende naabrite üle, kes neid on põlanud. Ja nad saavad tunda,
et mina olen Issand, nende Jumal.”