1 Ja üheteistkümnendal aastal, esimese kuu esimesel päeval
tuli mulle Issanda sõna; ta ütles:
2 „Inimesepoeg!
Kuna Tüüros ütleb Jeruusalemma kohta:
„Paras talle! Purustatud on rahvaste uks!
Minu kasuks on sündinud pööre:
mina täitun, tema on tühi!”,
3 siis ütleb Issand Jumal nõnda:
Vaata, ma olen su vastu, Tüüros,
ja lasen tõusta su vastu
palju rahvaid,
otsekui meri tõstab oma laineid.
4 Need hävitavad Tüürose müürid
ja kisuvad maha ta tornid;
ja mina pühin sealt ära ta põrmugi
ning teen ta paljaks kaljuks.
5 Temast saab nootade kuivatuspaik,
mis asub keset merd -
sest mina olen rääkinud,
ütleb Issand Jumal -
ja ta jääb rahvaile saagiks.
6 Tema tütarlinnad maismaal
tapetakse mõõgaga
ja nad saavad tunda,
et mina olen Issand.
7 Sest nõnda ütleb Issand Jumal: Vaata, ma toon põhja poolt
Tüürose kallale Paabeli kuninga Nebukadnetsari, kuningate
kuninga, hobuste, sõjavankrite, ratsanike ja suure sõjaväega.
8 Su tütarlinnad maismaal
tapab ta mõõgaga,
ja paneb su vastu piiramisseadmed,
kuhjab su vastu valli,
püstitab su vastu kaitsevarju,
9 juhib oma müüripurustaja hoobid
su müüridesse
ja kisub su tornid maha
oma raudriistadega.
10 Tema hobuste rohkuse pärast
katab sind tolm
ning ratsanike, rataste ja vankrite mürinast
värisevad su müürid,
kui ta tuleb sisse su väravaist,
nagu tullakse sisse vallutatud linna.
11 Oma hobuste kapjadega
trambib ta puruks kõik su tänavad,
ta tapab mõõgaga su rahva
ja su tugevad kivisambad langevad maha.
12 Nad riisuvad su vara
ja röövivad su kauba;
nad kisuvad maha su müürid
ja lammutavad su kaunid kojad;
su kivid, palgid ja prügi
heidavad nad merre.
13 Nõnda ma lõpetan su laulude kõla
ja enam ei ole kuulda su kannelde helinat.
14 Ma teen sind paljaks kaljuks,
sinust saab nootade kuivatuspaik,
sind ei ehitata enam üles.
Sest mina, Issand, olen rääkinud,
ütleb Issand Jumal.
15 Nõnda ütleb Issand Jumal Tüürosele: Eks värise saared su
langemise mürinast, kui haavatud oigavad, kui toimub tapmine su sees?
16 Kõik mere vürstid astuvad alla oma aujärgedelt, heidavad
ära oma mantlid ja võtavad seljast kirjatud kuued; nad riietuvad
hirmuvärinaisse, istuvad maas, vabisevad üha ja on kohkunud sinu
pärast.
17 Ja nad alustavad sinu pärast nutulaulu ning ütlevad sulle:
„Kuidas sa küll oled hukkunud,
meresõitjatest asustatu,
ülistatud linn,
kes merel oli vägev,
tema ise ja ta elanikud,
kes täitis hirmuga kõiki
ümberkaudu.
18 Nüüd värisevad saared
su langemispäeval,
jah, meresaared on kohkunud
su lõpu pärast.”
19 Sest nõnda ütleb Issand Jumal: Kui ma teen sind laastatud
linnaks, linnade sarnaseks, milles ei elata, kui ma lasen
süvaveel tulvata sinust üle ja suurveel su katta,
20 siis ma tõukan sind alla nende juurde, kes on hauda
läinud, muistse rahva juurde; ja ma panen sind elama maa
sügavustesse, ürgsete varemete keskele koos nendega, kes on hauda
läinud, et sa enam ei pöörduks tagasi; aga
elavate maale annan ma kauniduse.
21 Ma teen sind hirmutiseks ja sind ei ole enam: kui sind
otsitakse, siis ei leita sind mitte iialgi, ütleb Issand Jumal.”