1 Ja üheksandal aastal, kümnenda kuu kümnendal päeval tuli
mulle Issanda sõna; ta ütles:
2 „Inimesepoeg, kirjuta enesele üles päeva nimi, just tänase
päeva nimi: Paabeli kuningas ründab Jeruusalemma just täna!
3 Ja räägi vastupanijale soole tähendamissõna ning ütle
neile:
Nõnda ütleb Issand Jumal:
Pane pott tulele, pane,
ja vala sisse ka vett!
4 Kogu sellesse lihatükid,
kõik head tükid:
saps ja abaluu,
täida see valitud kontidega!
5 Võta valitud lammas
ja lao selle alla ka puid;
keeda vägevasti,
hauta selle sees ta kontegi!
6 Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda:
Häda veresüüga linnale,
roostetanud potile,
mille küljest rooste ära ei lähe!
Tühjenda see tükk tüki järel
ilma liisku heitmata!
7 Sest tema valatud veri
on tema keskel:
ta pani selle palja kalju peale
ega valanud maha,
et seda põrmuga katta.
8 Viha õhutamiseks,
kättemaksu teostamiseks
panin ka mina tema vere
palja kalju peale,
et seda ei saaks peita.
9 Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda:
Häda veresüüga linnale!
Minagi suurendan tuleriita.
10 Lisa puid, süüta tuli,
keeda liha pehmeks,
keeda leent,
nii et kondid hakkavad kõrbema!
11 Pane siis pott tühjalt süte peale,
et see kuumeneks
ja vask hakkaks hõõguma,
et selle mustus sulaks,
rooste kaoks!
12 Vaeva on nähtud,
aga selle küljest ei ole läinud
see rohke rooste -
see ei kadunud tuleski!
13 Oma häbiväärse mustuse tõttu - ma tahtsin sind küll
puhastada, aga sina ei läinud puhtaks oma mustusest - sina ei
saagi enam puhtaks, enne kui ma olen su kallal vaigistanud oma
viha.
14 Mina, Issand, olen rääkinud. See sünnib ja seda ma teen.
Ma ei jäta seda unarusse ja ma ei kurvasta ega kahetse: su teede
ja tegude järgi mõistetakse kohut su üle, ütleb Issand Jumal.”
15 Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
16 „Inimesepoeg, vaata, äkilise surma läbi ma võtan sinult
ära su silmarõõmu, aga ära kaeba ega nuta ja sul ärgu tulgu
pisaratki!
17 Oiga tasa, ära tee leinakaebust surnute pärast! Mähi
enesele peamähis pähe ja pane jalatsid jalga, ära kata kinni oma
habet ja ära söö leinaleiba!”
18 Kui ma hommikul rääkisin seda rahvale - õhtul oli surnud
mu naine ja ma tegin järgmisel hommikul, nagu mind oli kästud -,
19 siis ütles rahvas mulle: „Kas sa ei seletaks meile, mis
tähendus on sellel meie kohta, et sa nõnda teed?”
20 Ja ma vastasin neile: „Mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
21 Ütle Iisraeli soole: Nõnda ütleb Issand Jumal: Vaata, mina
teotan ära oma pühamu, teie võimu uhkuse, teie silmade rõõmu ja
teie hinge igatsuse; ja teie pojad ja tütred, kes teile järele
jäävad, langevad mõõga läbi.
22 Siis te teete, nagu mina olen teinud: te ei kata kinni oma
habet ega söö leinaleiba,
23 teil on peamähis peas ja jalatsid jalas; te ei kaeba ega
nuta, vaid hääbute oma süütegudes ja ägate isekeskis.
24 Hesekiel on teile endeks: just nagu tema on teinud, peate
teiegi tegema. Kui see sünnib, siis te saate tunda, et mina
olen Issand Jumal.
25 Ja sina, inimesepoeg! Tõesti, sel päeval, kui ma võtan
neilt ära nende pelgupaiga, nende suurepärase rõõmu, nende
silmarõõmu ja hinge igatsuse, nende pojad ja tütred,
26 sel päeval jõuab su juurde põgenik, et seda kuulutada
su kõrvade kuuldes.
27 Sel päeval, kui põgenik tuleb, avaneb su suu ja sa räägid ega
ole enam tumm. Sina oled neile endeks ja nad saavad tunda, et
mina olen Issand.”