1 Ja ta ütles mulle: „Inimesepoeg, tõuse püsti, ma tahan
sinuga rääkida!”
2 Kui ta minuga rääkis, siis tuli mu sisse Vaim ja pani mind
jalgadele seisma; ja ma kuulsin teda, kes minuga rääkis.
3 Ta ütles mulle: „Inimesepoeg, mina läkitan sind Iisraeli
laste juurde, vastupanija rahva juurde, kes on mulle vastu
pannud; nemad ja nende vanemad on mu vastu üles astunud otse
tänase päevani.
4 Neil lastel on jultunud näod ja paadunud südamed; ma
läkitan sind nende juurde ja sa pead neile ütlema: Nõnda ütleb
Issand Jumal;
5 ja kuulaku nad või ärgu kuulaku - nad on ju vastupanija
sugu -, nad peavad siiski teadma, et nende keskel on olnud
prohvet.
6 Aga sina, inimesepoeg, ära karda neid ja ära karda nende
sõnu, kuigi nad on tõrksad ja hülgavad sinu ja sa pead elama
skorpionide seas! Ära karda nende sõnu ja ära kohku nende ees -
nad on ju vastupanija sugu -,
7 vaid sina räägi neile minu sõnu, kuulaku nad või ärgu
kuulaku - nad on ju vastupanijad!
8 Aga sina, inimesepoeg, kuula, mis mina sulle räägin! Ära ole
vastupanija nagu see vastupanija sugu! Ava oma suu ja söö, mis
mina sulle annan!”
9 Siis ma vaatasin, ja ennäe, mu poole oli sirutatud
käsi, ja vaata, selles oli rullraamat.
10 Ta tegi selle minu ees lahti ja see oli mõlemalt poolt
täis kirjutatud; sinna oli kirjutatud nutulaule, halinaid ja
hädahüüdeid.