1 Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
2 „Inimesepoeg, anna mõistatus ja lausu tähendamissõna Iisraeli
soole
3 ning ütle:
Nõnda ütleb Issand Jumal:
Suur kotkas,
suurte tiibadega,
pikkade hoosulgedega,
rikkaliku kirju sulestikuga,
tuli Liibanonile
ja haaras seedrilt ladva.
4 Ta katkus ära selle võsude tipud
ja viis kaubitsejate maale,
asetas kaupmeeste linna.
5 Siis ta võttis maa seemet
ja heitis külvipõllule;
võttis, pani otsekui paju
rohke vee äärde.
6 See võrsus ja sai
vohavaks, madalat kasvu
viinapuuks,
lehestik pööratud
kotka poole
ja juured
tema all.
Ja see sai viinapuuks,
ajas harusid
ja sirutas välja võrseid.
7 Aga oli veel üks suur kotkas,
suurte tiibadega ja rohke sulestikuga;
ja vaata, see viinapuu
pööras oma juured tolle poole
ja sirutas oma oksad temale vastu
peenralt, kuhu see oli istutatud,
et too kastaks teda paremini.
8 Heale põllule,
rohke vee äärde
oli see istutatud,
et see oksi ajades
ja vilja kandes
võiks saada toredaks viinapuuks.
9 Ütle:
Nõnda ütleb Issand Jumal:
Kas sellest saab asja?
Eks selle juured kista välja,
vili muudeta kestaseks
ja kõik värsked võsud kuivatata?
See kuivab,
ei ole tarvis tugevat käsivart
ega palju rahvast,
et seda juurte küljest
lahti kiskuda.
10 Jah, vaata, see on istutatud,
aga kas sellest saab asja?
Eks see kuiva hoopis ära,
kui idatuul seda puudutab?
See kuivab oma kasvupeenral.”
11 Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
12 „Ütle ometi vastupanijale soole:
Eks te tea, mis see on?
Ütle: Vaata, Paabeli kuningas
tuli Jeruusalemma ja võttis
selle kuninga ja vürstid
ning viis need enese juurde
Paabelisse.
13 Seejärel võttis ta
ühe kuninglikust soost
ja tegi temaga lepingu
ning laskis tal vanduda;
aga maa võimukandjad
viis ta ära,
14 et kuningriik jääks jõuetuks
ega ajaks ennast püsti,
vaid hoolitseks,
et ta leping jääks püsima.
15 Aga see hakkas temale vastu
ja läkitas oma käskjalad Egiptusesse,
et talle antaks hobuseid
ja palju rahvast.
Kas sellest saab asja?
Kas pääseb see, kes niimoodi teeb?
Kas pääseb lepingumurdja?
16 Nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand Jumal, ta sureb selle
kuninga asupaigas, tema juures Paabelis, kes tegi tema
kuningaks, kelle vannet ta põlastas ja kelle lepingu ta murdis.
17 Vaarao suure sõjaväega ja hulga rahvaga ei aita teda
sõjas, kui kuhjatakse piiramisvall ja ehitatakse piiramisseadmed
paljude elude hävitamiseks.
18 Ta põlastas vannet ja murdis lepingu: vaata, kuigi ta
andis oma käe, tegi ta ometi seda kõike - ta ei pääse!
19 Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda:
Nii tõesti kui ma elan,
minu vande, mida ta põlastas,
ja minu lepingu, mille ta murdis,
laon ma tõepoolest tema pea peale.
20 Ma laotan oma võrgu tema peale
ja ta püütakse minu püünisesse.
Ma viin ta Paabelisse
ja mõistan seal kohut tema üle
truudusetuse pärast,
mida ta on osutanud minu vastu.
21 Ja kõik ta põgenikud
kõigis ta väehulkades
langevad mõõga läbi,
aga järelejäänud pillutatakse
kõigi tuulte poole;
ja te saate tunda,
et mina, Issand, olen rääkinud.
22 Nõnda ütleb Issand Jumal:
Aga mina ise võtan tipu
kõrge seedri ladvast
ja istutan selle maha;
ma katkun selle võsude tippudest
kõige õrnema ja istutan
kõrgele ja järsule mäele.
23 Iisraeli kõrgele mäele
istutan ma selle:
see ajab oksi ja kannab vilja
ning saab toredaks seedriks.
Selle alla asuvad kõik linnud;
kõik tiivulised
elavad selle okste varjus.
24 Ja kõik metsapuud saavad tunda,
et mina olen Issand,
kes teeb madalaks kõrge puu,
kõrgeks madala puu,
kuivaks toore puu
ja paneb haljendama kuivanud puu.
Mina, Issand, olen rääkinud,
ja ma teen seda.”