Hesekiel  « eelmine järgmine » raamat     « eelmine 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19 järgmine » peatükk ‹

1 Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
  
2 „Inimesepoeg, kas on siis viinapuu,
 metsapuude seas olev väät,
 parem kui kõik teised puud? 
3 Kas võetakse sellest puud,
 et teha tarbeasja?
 Või kas võetakse sellest varn,
 et riputada sinna igasugu riistu? 
4 Vaata, see antakse tuleroaks.
 Tuli põletab selle mõlemaid otsi
 ja selle keskpaik kõrvetatakse -
 kas see kõlbab veel millekski? 
5 Vaata, kui see oli rikkumata,
 siis ei saadud seda tarvitada millekski;
 veelgi vähem saab seda millekski tarvitada,
 kui tuli on seda põletanud ja kõrvetanud. 
6 Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda:
 Nii nagu ma metsapuude seast
 olen andnud viinapuu tuleroaks,
 nõnda loovutan ma Jeruusalemma elanikud. 
7 Ja ma pööran oma palge nende vastu:
 nad on pääsenud tulest, aga tuli sööb nad.
 Ja te saate tunda, et mina olen Issand,
 kui ma pööran oma palge teie vastu. 
8 Ja ma teen maa lagedaks,
 sellepärast et nad on olnud
 täiesti truuduseta,
 ütleb Issand Jumal.”