1 Minu juurde tuli mehi Iisraeli vanemate hulgast ja nad
istusid mu ees.
2 Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
3 „Inimesepoeg, need mehed on võtnud oma ebajumalad südamesse
ja on pannud oma süü komistuskivi oma palge ette. Kas ma tõesti
pean laskma ennast nende poolt küsitleda?
4 Seepärast räägi nendega ja ütle neile: Nõnda ütleb Issand
Jumal: Igale Iisraeli soost mehele, kes võtab oma ebajumalad
südamesse, paneb oma süü komistuskivi oma palge ette ja tuleb
siis prohveti juurde, temale kostan mina, Issand ise, tema
paljude ebajumalate pärast,
5 et saaksin haarata Iisraeli sugu nende südamest,
sellepärast et nad kõik on minust võõrdunud oma ebajumalate
tõttu!
6 Seepärast ütle Iisraeli soole: Nõnda ütleb Issand Jumal:
Pöörduge ümber ja taganege oma ebajumalaist ning pöörake ära oma
palged kõigist oma jäledatest häbitegudest!
7 Sest kes iganes Iisraeli soost või Iisraelis asuvaist
võõraist loobub minust ja võtab oma ebajumalad enesele südamesse
ja kes paneb oma komistuskivi oma palge ette ning tuleb siis
prohveti juurde, küsima minult enesele nõu, sellele vastan mina,
Issand, ise.
8 Mina pööran oma palge selle mehe vastu ning teen ta märklauaks
ja pilkesõnaks, ja ma hävitan tema oma rahva seast; ja te saate
tunda, et mina olen Issand.
9 Ja kui prohvet laseb ennast eksitada ning ütleb sõna,
siis olen mina, Issand, selle prohveti eksitaja; ja ma sirutan
oma käe tema vastu ning hävitan tema oma Iisraeli rahva seast.
10 Nad peavad kandma oma süüd - nagu küsija süü, nõnda on ka
prohveti süü -,
11 et Iisraeli sugu enam ei eksiks ära minu juurest ega
rüvetaks ennast enam kõigi oma üleastumistega, vaid et nad
oleksid mulle rahvaks ja mina oleksin neile Jumalaks, ütleb
Issand Jumal.”
12 Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
13 „Inimesepoeg! Kui maa teeb pattu minu vastu, olles täiesti
truudusetu, ja kui ma sirutan oma käe tema vastu ja murran katki
tema leivatoe, läkitan sinna nälja ja hävitan sealt inimesed ja
loomad,
14 ja selle keskel oleksid ka need kolm meest: Noa, Taaniel
ja Iiob, siis päästaksid nad oma õiguse tõttu ainult omaenese
hinged, ütleb Issand Jumal.
15 Või kui ma lasen kurjad metsloomad käia mööda maad ja
selle lastetuks teha, ja see muutub lagedaks, nõnda et see
pole läbitav metsloomade tõttu,
16 siis need kolm meest selle keskel, nii tõesti kui ma elan,
ütleb Issand Jumal, ei päästaks oma poegi ega tütreid, vaid nad
pääseksid ainult ise ja maa jääks lagedaks.
17 Või kui ma lasen mõõga tulla üle selle maa ja ütlen:
„Mõõk, käi maa läbi!” ning hävitan sealt inimesed ja loomad,
18 ja need kolm meest oleksid selle keskel, siis nii tõesti
kui ma elan, ütleb Issand Jumal, ei päästaks nad oma poegi ega
tütreid, vaid nemad üksi pääseksid.
19 Või kui ma läkitan sellele maale katku ja valan oma viha
selle peale verena, et hävitada sealt inimesi ja loomi,
20 ja Noa, Taaniel ja Iiob oleksid selle keskel, nii tõesti
kui ma elan, ütleb Issand Jumal, ei päästaks nad oma poega ega
tütart, nad päästaksid omaenese hinged oma õiguse tõttu.
21 Sest nõnda ütleb Issand Jumal: Jah, kui ma läkitan oma
neli kurja nuhtlust: mõõga, nälja, kurjad metsloomad ja katku
Jeruusalemma kallale, et sealt hävitada inimesi ja loomi,
22 vaata, siis jääb sinna järele pääsenuid, kes toovad sealt välja
oma poegi ja tütreid; vaata, need tulevad välja teie juurde ja te
näete nende viise ja tegusid, ja te võite endid trööstida
õnnetuse pärast, mis ma Jeruusalemmale olen toonud, kõige
pärast, mis ma talle olen toonud.
23 Ja nemad trööstivad teid, kui te näete nende viise ja
tegusid; ja te saate tunda, et ma ei ole mitte asjata teinud
kõike, mis ma seal olen teinud, ütleb Issand Jumal.”