1 Tulge, pöördugem Issanda poole,
sest tema on meid murdnud
ja tema parandab meid;
tema on meid löönud
ja tema seob meid!
2 Tema teeb meid elavaks kahe päevaga,
kolmandal päeval aitab ta meid üles
ja me võime elada tema palge ees.
3 Tundkem siis, püüdkem tunda Issandat:
ta tuleb nagu ilus koidupuna;
ta tuleb meile nagu vihm,
otsekui kevadine vihm, mis niisutab maad.
4 Mis ma teen sinuga, Efraim?
Mis ma teen sinuga, Juuda?
Sest teie ustavus on nagu hommikune pilv,
nagu varakult haihtuv kaste.
5 Sellepärast olen andnud sulle rooska prohvetite kaudu,
olen tapnud sõnadega omaenese suust,
ja mu otsused su kohta on lahvatanud nagu valgus.
6 Sest ustavus on see, mida ma tahan, mitte ohver;
Jumala tundmine on enam kui põletusohvrid.
7 Aga Adamis rikkusid nad lepingu,
seal olid nad mu vastu truuduseta.
8 Gilead on kurjategijate linn,
veresüüst määritud.
9 Ja preestrite jõuk
on nagu varitsevad röövlid:
nad luuravad ja tapavad Sekemi teel,
nad teevad tõesti häbitegu.
10 Iisraeli soo keskel
olen ma näinud hirmsaid asju:
seal on Efraimi hooratöö -
Iisrael on ennast roojastanud.
11 Ka sinule, Juuda, on määratud lõikus,
kui ma pööran oma rahva saatuse.
6
Iisrael ei pöördu Issanda juurde