1
Aga ükskord on Iisraeli lapsi
arvu poolest nagu mereliiva,
mida ei saa mõõta ega lugeda;
ja selle asemel et neile öelda:
„Teie ei ole minu rahvas”,
öeldakse neile:
„Elava Jumala lapsed.”
2 Siis kogunevad ühtekokku
Juuda lapsed ja Iisraeli lapsed,
panevad ühe endile peaks
ja vallutavad maa,
sest Jisreeli päev on suur.
3 Öelge oma vendadele:
„Minu rahvas!”
ja oma õdedele:
„Teie peale on halastatud!”
4 Riielge oma emaga, riielge,
sest ta ei ole minu naine
ja mina ei ole tema mees!
Ta eemaldagu oma näost
oma hooratööd
ja oma rindade vahelt
oma abielurikkumised,
5 et ma ei võtaks teda alasti
ega paneks teda seisma,
nagu ta oli oma sündimise päeval;
et ma ei teeks teda kõrbeks,
ei teeks teda põuase maa sarnaseks
ega tapaks teda januga!
6 Ja ma ei halasta tema laste peale,
sest need on sohilapsed.
7 Jah, hooratööd on teinud nende ema,
kes kandis neid oma ihus,
ta on elanud häbiväärselt,
sest ta ütles:
„Ma käin oma armastajate järel,
kes annavad mulle leiba ja vett,
villu ja linu, õli ja jooki.”
8 Seepärast, vaata, ma tõkestan
kibuvitstega tema tee
ja ehitan temale müüri,
et ta ei leiaks oma radu.
9 Ja ta ajab taga oma armukesi,
aga ei saa neid kätte;
ta otsib neid,
aga ei leia.
Siis ta ütleb:
„Ma lähen ja pöördun tagasi
oma esimese mehe juurde,
sest mul oli siis parem kui nüüd.”
10 Aga ta ei tea, et mina andsin temale
vilja, veini ja õli,
ma andsin temale palju hõbedat ja kulda,
millest nad tegid Baali.
11 Seepärast ma võtan tagasi oma vilja,
kui selle aeg on käes,
ja oma veini vastaval ajal;
ma kisun ära oma villa ja lina,
mis pidid katma tema alastust.
12 Nüüd ma paljastan tema häbeme
ta armukeste silme ees
ja ükski ei päästa teda minu käest.
13 Ma lõpetan kõik ta rõõmu,
tema pidustused, noorkuud ja hingamispäevad
ja kõik ta pühad.
14 Ja ma hävitan tema viina- ja viigipuud,
mille kohta ta ütles:
„Need on minu kingitused,
mis mu armukesed mulle on andnud.”
Mina teen need metsikuks
ja metsloomad söövad neist.
15 Ja ma karistan teda päevade pärast,
mis kuulusid baalidele,
kui ta suitsutas neile,
ehtis ennast oma rõngaste ja ehetega
ning läks järele oma armukestele,
aga unustas minu, ütleb Issand.
16 Seepärast, vaata, meelitan ma teda,
viin ta kõrbe
ja räägin tema meele järgi.
17 Sealt alates annan ma temale ta viinamäed
ja lootuse ukseks Aakori oru;
siis ta läheb sinna nagu oma nooruspäevil,
nagu siis, kui ta tuli Egiptusemaalt.
18 Sel päeval, ütleb Issand,
sa hüüad mind: „Minu mees!”
ega hüüa mind enam: „Minu Baal!”
19 Ma kõrvaldan tema suust baalide nimed
ja enam ei meenutata neid nimepidi.
20 Ja sel päeval teen ma nende heaks lepingu
metsloomade, taeva lindude ja maa roomajatega;
ammu, mõõga ja sõja murran ma maalt
ja nad võivad elada julgesti.
21 Ja ma kihlan sind enesele igaveseks ajaks;
ma kihlan sind enesele õiguse ja kohtu pärast,
armastuse ja halastuse pärast.
22 Ma kihlan sind enesele usu pärast
ja sina pead tundma Issandat.
23 Sel päeval ma vastan, ütleb Issand,
mina vastan taevale ja see vastab maale;
24 maa vastab viljale, veinile ja õlile
ja need vastavad Jisreelile.
25 Ja mina külvan ta enesele sellel maal,
halastan Lo-Ruhama peale
ja ütlen Lo-Ammile:
„Sina oled minu rahvas!”
ja tema ütleb:
„Minu Jumal!””
2
Iisrael saab jälle Jumala rahvaks