1 Ja kaheteistkümnendas kuus, see on adarikuus, selle
kolmeteistkümnendal päeval, kui kuninga käsu ja tema seaduse
teostamise aeg oli kätte jõudnud, sel päeval, kui juutide vaenlased
lootsid saada võimust nende üle, mis oli aga muudetud, nõnda et
juudid pidid saama võimust oma vihkajate üle,
2 tulid juudid kokku oma linnades kõigis kuningas Ahasverose
maades, et pista oma käsi nende külge, kes neile kurja olid soovinud;
ja ükski ei suutnud neile vastu panna, sest hirm nende ees oli
vallanud kõiki rahvaid.
3 Ja kõik maade vürstid, asehaldurid ja maavalitsejad ning kuninga
ametnikud aitasid juute, sest neid oli vallanud hirm Mordokai ees.
4 Sest Mordokai oli kuningakojas suur, ja kuuldus temast levis
kõigisse maadesse; sest see mees, Mordokai, sai üha vägevamaks.
5 Ja juudid lõid kõiki oma vaenlasi mõõgaga lüües, tappes ja
hukates, ja nad talitasid oma vihkajatega, nagu tahtsid.
6 Suusani palees tapsid ja hukkasid juudid viissada meest;
7 ja Parsandata, Dalfon, Aspata,
8 Poorata, Adalja, Aridata,
9 Parmasta, Arisai, Aridai ja Vajesata,
10 Haamani, Hammedata poja, juutide vaenlase kümme poega tapeti,
aga tema vara külge nad ei pistnud oma kätt.
11 Selsamal päeval sai Suusani palees tapetute arv kuningale
teatavaks.
12 Ja kuningas ütles kuninganna Estrile: „Suusani palees on juudid
tapnud ja hukanud viissada meest ja kümme Haamani poega. Mida nad
siis küll muudes kuninga maades on teinud? Mida sa nüüd palud? See
antakse sulle! Ja mis su soov veel olekski, see täidetakse!”
13 Ja Ester ütles: „Kui kuningas heaks arvab, siis lubatagu ka
homme juutidel, kes Suusanis on, talitada nagu täna! Ja kümme Haamani
poega poodagu puusse!”
14 Ja kuningas käskis nõnda teha ning Suusanis anti seadus; ja kümme
Haamani poega poodi.
15 Ja Suusani juudid tulid kokku ka adarikuu neljateistkümnendal
päeval ning tapsid Suusanis kolmsada meest; aga nende vara külge nad ei
pistnud oma kätt.
16 Ka muud juudid, kes olid kuninga maades, tulid kokku ja
kaitsesid oma elu ja said hingata oma vaenlastest ning tapsid oma
vihkajaist seitsekümmend viis tuhat; aga nende vara külge nad ei
pistnud oma kätt.
17 See sündis adarikuu kolmeteistkümnendal päeval, aga selle
neljateistkümnendal päeval nad puhkasid ning tegid selle pidu- ja
rõõmupäevaks.
18 Aga Suusani juudid tulid kokku selle kuu kolmeteistkümnendal ja
neljateistkümnendal päeval, ja nad puhkasid selle kuu
viieteistkümnendal päeval ning tegid selle pidu- ja rõõmupäevaks.
19 Seepärast tegid juudi maamehed, kes elasid maal külades,
adarikuu neljateistkümnenda päeva endile rõõmu- ja pidupäevaks, heaks
päevaks, ja läkitasid üksteisele rooga.
20 Ja Mordokai kirjutas need sündmused üles; ja ta läkitas kirjad
kõigile juutidele kuningas Ahasverose kõigis maades, niihästi ligidal
kui kaugel olijaile,
21 kohustades neid, et nad igal aastal pühitseksid adarikuu
neljateistkümnendat ja viieteistkümnendat päeva
22 kui päevi, mil juudid said rahu oma vaenlastest, ja kuud, mil
nende mure muutus rõõmuks ja lein pidupäevaks; nad pidid need tegema
pidu- ja rõõmupäevadeks ning läkitama üksteisele rooga ja vaestele ande.
23 Ja juudid võtsid tavaks, mida nad juba olid hakanud tegema ja
millest Mordokai neile kirjutas.
24 Kuna agaglane Haaman, Hammedata poeg, kõigi juutide vaenlane,
oli kavatsenud juute hukata ja oli puuri, see on liisku heitnud nende
tagakiusamiseks ja hukkamiseks -
25 ent kui asi jõudis kuninga ette, oli tema kirjalikult käskinud, et
Haamani kuri kavatsus, mille ta juutide vastu oli sepitsenud, tuleks
ta enese pea peale ja et tema ja ta pojad puusse poodaks -,
26 siis nimetasid nad neid päevi puurimiks, sõna „puur” järgi.
Seepärast, vastavalt kõigile selle kirja sõnadele ja vastavalt
sellele, mida nad ise olid näinud ja mis neile oli juhtunud,
27 seadsid ja võtsid juudid muutmatuks kohustuseks ja tavaks
iseendile ja oma järeltulijaile ja kõigile nendega liitujaile
pühitseda igal
aastal neid kahte päeva vastavalt eeskirjale ja määratud ajale,
28 ja et neid päevi meenutaks ja pühitseks iga rahvapõlv ja iga
suguvõsa igal maal ja igas linnas, et need puurimipäevad ei kaoks
juutide hulgast ja et mälestus neist ei lakkaks nende järeltulijail.
29 Ja kuninganna Ester, Abihaili tütar, ja juut Mordokai kirjutasid
kogu oma mõjujõuga, et kinnitada seda teist puurimikirja.
30 Ja kirjad läkitati kõigile juutidele Ahasverose kuningriigi saja
kahekümne seitsmel maal sõbralike ja usaldusväärsete sõnadega,
31 et neid puurimipäevi peetaks määratud ajal, nagu juut Mordokai
ja kuninganna Ester olid need neile seadnud ja nagu nad ise olid endile ja oma
järeltulijaile korraldusi teinud paastu ja kaebehüüu asjus.
32 Nõnda kinnitas Estri käsk need puurimi eeskirjad, ja need
kirjutati raamatusse.