4Laul elutarkusestTarkus on Jumala käskude raamat,
seadus, mis jääb igavesti.
Kõik, kes seda peavad, jäävad elama,
aga need, kes selle hülgavad, surevad.
Pöördu, Jaakob,
ja haara sellest kinni,
käi selle valguse paistuses!
Ära anna oma au teisele,
ega seda, mis sulle on kasulik,
võõrale rahvale!
Õndsad oleme, oh Iisrael,
sest meie teame,
mis on Jumalale meelepärane.”
Jeruusalemma kurb saatus ja troost„Ole julge, minu rahvas,
„Iisraeli” mälestuse hoidja!
Teid on küll müüdud paganaile,
aga mitte hävitamiseks.
Et olete Jumalat vihastanud,
siis on teid antud vaenlaste kätte.
Sest teie äratasite pahameele temal,
kes teid on teinud,
ohverdades kurjadele vaimudele,
aga mitte Jumalale.
Teie unustasite oma toitja,
igavese Jumala,
ja kurvastasite oma kasvatajat,
Jeruusalemma.
Sest tema nägi Jumala viha
tulevat teie peale ja ütles:
„Kuulge, Siioni naabrid,
Jumal on mulle saatnud suure leina!
Sest ma nägin
oma poegade ja tütarde vangistamist,
mis Igavese tahtel neid tabas.
Mina kasvatasin neid küll rõõmuga,
aga nutu ja leinaga
pidin nad ära saatma.
Ükski ärgu rõõmustagu minu pärast,
et olen lesknaine ja kõigist maha jäetud!
Ma olen üksi jäänud oma laste pattude pärast,
sest nad taganesid Jumala Seadusest
ega hoolinud tema määrustest,
ei käinud Jumala käskude teed
ega astunud tema õiguse õpetusteel.
Tulge, Siioni naabrid,
ja meenutage
minu poegade ja tütarde vangistamist,
mis Igavese tahtel neid tabas!
Sest ta tõi nende kallale kauge rahva,
jultunud ja umbkeelse rahva,
kes ei häbenenud vana
ega säästnud last,
vaid viis lesknaiselt tema armsamad
ja röövis tütred sellelt,
kes oli jäänud üksikuks.
Aga mina -
kuidas saan mina teid aidata?
Tema, kes õnnetuse laskis tulla,
tema vabastab teid vaenlaste käest.
Minge, lapsed, minge!
Sest mina pean üksinda maha jääma.
Mina panin ära õnneaja rüü
ja riietusin palvetaja kotiriidesse.
Ma tahan hüüda Igavese poole,
niikaua kui ma elan.
Olge julged, lapsed,
hüüdke appi Jumalat,
siis ta vabastab teid vägivallast,
vaenlaste käest!
Sest ma loodan Igaveselt teie päästmist
ja minul on rõõm Pühalt halastuse pärast,
mis teile peagi osaks saab
teie igaveselt Päästjalt.
Mina küll saatsin teid ära
leina ja nutuga,
aga Jumal annab teid minule tagasi
igaveseks ajaks hõiskamise ja rõõmuga.
Nõnda nagu Siioni naabrid
nüüd on näinud teie vangistamist,
nõnda nad saavad peagi näha
teie päästmist Jumala poolt,
mis teile osaks saab
suure kirkuse ja hiilgusega Igaveselt.
Lapsed, kandke kannatlikult Jumala viha,
mis teie peale on tulnud!
Vaenlane on sind küll jälitanud,
aga sina saad peagi näha tema hukkumist
ja sina paned jala neile kaela peale.
Minu lemmikud on pidanud käima konarlikke teid,
neid aeti just nagu vaenlaste poolt röövitud karja.
Olge tublid, lapsed,
ja hüüdke Jumala poole,
sest tema, kes seda laskis sündida,
peab teid meeles!
Sest nõnda nagu teil oli mõte taganeda Jumalast,
nõnda pöörduge nüüd teda otsima kümnekordse innuga!
Sest tema, kes selle õnnetuse teile saatis,
toob teile koos päästega igavese rõõmu.”
Ole julge, Jeruusalemm,
tema, kes sulle nime andis, trööstib sind!
Õnnetud on need, kes sulle kurja tegid
ja sinu languse pärast rõõmustasid.
Õnnetud on linnad,
keda sinu lapsed pidid orjama.
Õnnetu on, kes võttis vastu sinu pojad.
Sest nõnda nagu ta hõiskas sinu languse pärast
ja tundis rõõmu sinu õnnetusest,
nõnda peab ta leinama
omaenese hävingu pärast.
Ja „mina võtan sealt rahvahulkade rõõmurõkatuse
ning tema uhkus muutub leinaks”.
Sest Igaveselt tuleb tema külge
tuli paljudeks päevadeks,
ja kurjad vaimud elavad seal kaua.
Tõsta silmad päikesetõusu poole, Jeruusalemm,
ja vaata rõõmu, mis sulle tuleb Jumalalt!
Vaata, sinu pojad tulevad,
need, keda sa pidid laskma minna.
Nad tulevad, kogutuna
päikesetõusu ja päikeseloojaku poolt
Püha käsul,
Jumala aulikkusest rõõmu tundes.
seadus, mis jääb igavesti.
Kõik, kes seda peavad, jäävad elama,
aga need, kes selle hülgavad, surevad.
Pöördu, Jaakob,
ja haara sellest kinni,
käi selle valguse paistuses!
Ära anna oma au teisele,
ega seda, mis sulle on kasulik,
võõrale rahvale!
Õndsad oleme, oh Iisrael,
sest meie teame,
mis on Jumalale meelepärane.”
Jeruusalemma kurb saatus ja troost„Ole julge, minu rahvas,
„Iisraeli” mälestuse hoidja!
Teid on küll müüdud paganaile,
aga mitte hävitamiseks.
Et olete Jumalat vihastanud,
siis on teid antud vaenlaste kätte.
Sest teie äratasite pahameele temal,
kes teid on teinud,
ohverdades kurjadele vaimudele,
aga mitte Jumalale.
Teie unustasite oma toitja,
igavese Jumala,
ja kurvastasite oma kasvatajat,
Jeruusalemma.
Sest tema nägi Jumala viha
tulevat teie peale ja ütles:
„Kuulge, Siioni naabrid,
Jumal on mulle saatnud suure leina!
Sest ma nägin
oma poegade ja tütarde vangistamist,
mis Igavese tahtel neid tabas.
Mina kasvatasin neid küll rõõmuga,
aga nutu ja leinaga
pidin nad ära saatma.
Ükski ärgu rõõmustagu minu pärast,
et olen lesknaine ja kõigist maha jäetud!
Ma olen üksi jäänud oma laste pattude pärast,
sest nad taganesid Jumala Seadusest
ega hoolinud tema määrustest,
ei käinud Jumala käskude teed
ega astunud tema õiguse õpetusteel.
Tulge, Siioni naabrid,
ja meenutage
minu poegade ja tütarde vangistamist,
mis Igavese tahtel neid tabas!
Sest ta tõi nende kallale kauge rahva,
jultunud ja umbkeelse rahva,
kes ei häbenenud vana
ega säästnud last,
vaid viis lesknaiselt tema armsamad
ja röövis tütred sellelt,
kes oli jäänud üksikuks.
Aga mina -
kuidas saan mina teid aidata?
Tema, kes õnnetuse laskis tulla,
tema vabastab teid vaenlaste käest.
Minge, lapsed, minge!
Sest mina pean üksinda maha jääma.
Mina panin ära õnneaja rüü
ja riietusin palvetaja kotiriidesse.
Ma tahan hüüda Igavese poole,
niikaua kui ma elan.
Olge julged, lapsed,
hüüdke appi Jumalat,
siis ta vabastab teid vägivallast,
vaenlaste käest!
Sest ma loodan Igaveselt teie päästmist
ja minul on rõõm Pühalt halastuse pärast,
mis teile peagi osaks saab
teie igaveselt Päästjalt.
Mina küll saatsin teid ära
leina ja nutuga,
aga Jumal annab teid minule tagasi
igaveseks ajaks hõiskamise ja rõõmuga.
Nõnda nagu Siioni naabrid
nüüd on näinud teie vangistamist,
nõnda nad saavad peagi näha
teie päästmist Jumala poolt,
mis teile osaks saab
suure kirkuse ja hiilgusega Igaveselt.
Lapsed, kandke kannatlikult Jumala viha,
mis teie peale on tulnud!
Vaenlane on sind küll jälitanud,
aga sina saad peagi näha tema hukkumist
ja sina paned jala neile kaela peale.
Minu lemmikud on pidanud käima konarlikke teid,
neid aeti just nagu vaenlaste poolt röövitud karja.
Olge tublid, lapsed,
ja hüüdke Jumala poole,
sest tema, kes seda laskis sündida,
peab teid meeles!
Sest nõnda nagu teil oli mõte taganeda Jumalast,
nõnda pöörduge nüüd teda otsima kümnekordse innuga!
Sest tema, kes selle õnnetuse teile saatis,
toob teile koos päästega igavese rõõmu.”
Ole julge, Jeruusalemm,
tema, kes sulle nime andis, trööstib sind!
Õnnetud on need, kes sulle kurja tegid
ja sinu languse pärast rõõmustasid.
Õnnetud on linnad,
keda sinu lapsed pidid orjama.
Õnnetu on, kes võttis vastu sinu pojad.
Sest nõnda nagu ta hõiskas sinu languse pärast
ja tundis rõõmu sinu õnnetusest,
nõnda peab ta leinama
omaenese hävingu pärast.
Ja „mina võtan sealt rahvahulkade rõõmurõkatuse
ning tema uhkus muutub leinaks”.
Sest Igaveselt tuleb tema külge
tuli paljudeks päevadeks,
ja kurjad vaimud elavad seal kaua.
Tõsta silmad päikesetõusu poole, Jeruusalemm,
ja vaata rõõmu, mis sulle tuleb Jumalalt!
Vaata, sinu pojad tulevad,
need, keda sa pidid laskma minna.
Nad tulevad, kogutuna
päikesetõusu ja päikeseloojaku poolt
Püha käsul,
Jumala aulikkusest rõõmu tundes.