1 Need on selle kirja sõnad, mille Baaruk, Neerija poeg, kes oli
Mahseja poeg, kes oli Sedekija poeg, kes oli Hasadja poeg, kes oli
Hilkija poeg, kirjutas Paabelis
2 viiendal aastal, seitsmendal kuupäeval, sel ajal kui kaldealased
olid vallutanud Jeruusalemma ja selle tulega põletanud.
3 Baaruk luges selle kirja sõnu Juuda kuninga Jekonja,
Joojakimi poja kuuldes ja kogu rahva kuuldes, kes oli tulnud kirja
kuulama,
4 võimukandjate ja kuningapoegade kuuldes ja vanemate kuuldes ja
kõigi inimeste, niihästi pisikeste kui suurte kuuldes, kõigi kuuldes,
kes elasid Paabelis, Suudi jõe ääres.
5 Siis nad nutsid, paastusid ja palvetasid Issanda ees
6 ning kogusid raha - igaüks andis jõu kohaselt -
7 ja saatsid selle Jeruusalemma ülempreester Joojakimile, Hilkija
pojale, Sallumi pojapojale, ja preestritele ning kogu rahvale, kes
koos temaga oli Jeruusalemmas.
8 Siivanikuu kümnendal päeval võttis Baaruk templist
äratoodud jumalakoja riistad ja saatis need tagasi Juudamaale,
hõberiistad, mis Juuda kuningas Sidkija, Joosija poeg, oli lasknud
teha
9 pärast seda, kui Paabeli kuningas Nebukadnetsar oli Jeruusalemmast
ära viinud Jekonja ja vürstid, vangid ja võimukandjad ning maa rahva
ja oli need toonud Paabelisse.
10 Nad käskisid ütelda: „Vaata, me saadame teile raha! Ostke nüüd
raha eest põletus- ja patuohvreid ning suitsutusrohtu, valmistage
roaohver ja ohverdage Issanda, meie Jumala altaril!
11 Ja palvetage Paabeli kuninga Nebukadnetsari ja tema poja
Belsassari elu pärast, et nende päevad maa peal oleksid otsekui taeva
päevad!
12 Siis Issand annab meile jõudu ja valgustab meie silmi, siis me
võime elada Paabeli kuninga Nebukadnetsari varju all ja tema poja
Belsassari varju all, võime teenida neid kaua aega ja leida armu nende
ees.
13 Ja tehke palvet meie eest Issanda, meie Jumala ees, sest me
oleme pattu teinud Issanda, meie Jumala vastu, ja Issanda viha ning
raev ei ole tänapäevani ära pöördunud meie pealt!
14 Ja lugege ette see kiri, mille meie teile saadame, kuulutades
seda Issanda kojas pühade ajal ja pühapäevil.
15 Ja ütelge nõnda: „Issandal, meie Jumalal, on õigus, meil on aga
häbi silmis, nõnda nagu see tänapäeval on Juuda meestel ja Jeruusalemma
elanikel,
16 meie kuningail ja meie vürstidel,
meie preestreil ja meie prohveteil ja meie vanemail,
17 sellepärast et me oleme pattu teinud Issanda vastu.
18 Meie ei ole teda uskunud ega ole võtnud kuulda Issanda, meie
Jumala häält, et käiksime Issanda käskude järgi, mis ta meile on
andnud.
19 Alates päevast, mil Issand tõi ära meie vanemad Egiptusemaalt,
kuni tänapäevani oleme olnud sõnakuulmatud Issanda, meie Jumala
vastu ja oleme olnud hooletud kuulama tema häält.
20 Ja nõnda on tabanud meid see õnnetus ning needus, mida
Issand oma sulase Moosese läbi kuulutas sel päeval, mil ta tõi ära
meie vanemad Egiptusemaalt, et anda meile maa, mis piima ja mett
voolab, nõnda nagu see tänapäeval ongi.
21 Meie ei ole võtnud kuulda Issanda, oma Jumala häält kõigis
sõnus neilt prohveteilt, keda tema meie juurde läkitas,
22 vaid oleme ära läinud, igaüks oma kurja südame ajel, et teenida
võõraid jumalaid ja teha seda, mis on paha Issanda, meie Jumala
silmis.