1 Ülempreester küsis: „Kas see on nõnda?”
2 Aga Stefanos ütles: „Mehed, vennad ja isad, kuulge!
Kirkuse Jumal näitas ennast meie isale Aabrahamile, kui ta oli
Mesopotaamias, enne Haaranisse elama asumist,
3 ning ütles talle: „Mine välja oma maalt ja oma sugulaste
seast ja siirdu sinna maale, mille ma sulle näitan!”
4 Siis ta lahkus kaldealaste maalt ja asus elama Haaranisse.
Ja pärast oma isa surma asus ta sealt ümber sellele maale, kus
te nüüd elate.
5 Ja Jumal ei andnud Aabrahamile siin jalatäitki maad
pärandiks, ent tõotas selle anda omandiks talle ja ta järglastele -
kuigi tal ei olnud last.
6 Jumal rääkis nõnda: Tema järglased elavad võõrana võõral
maal ja nad orjastatakse ja neile tehakse kurja nelisada aastat,
7 ja rahvast, kes nad orjastab, mina karistan, ütles Jumal,
ja pärast seda nad lähevad välja ja teenivad mind selles
paigas.
8 Ja Jumal andis talle ümberlõikamislepingu. Ja nii sündis
talle Iisak ja ta lõikas tema ümber kaheksandal päeval. Ja
Iisakile sündis Jaakob, ja Jaakobile need kaksteist
peavanemat.
9 Ja peavanemad kadestasid Joosepit ja müüsid ta ära
Egiptusesse, ent Jumal oli temaga
10 ja kiskus ta välja kõigist ta viletsustest ning andis talle
armu ja tarkust vaarao, Egiptuse kuninga ees, ning see
tõstis ta kogu Egiptusemaa ja terve oma koja ülemaks.
11 Aga siis tuli nälg kogu Egiptuse- ja Kaananimaale ja suur
viletsus ning meie isad ei leidnud toidupoolist.
12 Aga kui Jaakob sai kuulda, et Egiptuses on vilja, läkitas
ta meie isad sinna esimest korda.
13 Ja teisel korral andis Joosep ennast tunda oma vendadele,
ja vaaraole sai teatavaks Joosepi päritolu.
14 Siis Joosep laskis kutsuda enda juurde oma isa Jaakobi ja
kogu oma suguvõsa, seitsekümmend viis hinge.
15 Ja Jaakob läks alla Egiptusesse. Ja tema suri seal ja ka
meie isad,
16 ja nad viidi Sekemisse ja pandi hauda, mille Aabraham oli
hõbeda eest ostnud Hamori laste käest Sekemis.
17 Kui nüüd lähenes selle tõotuse aeg, mille Jumal Aabrahamile oli
andnud, kosus rahvas ja kasvas Egiptuses,
18 kuni tõusis teine kuningas, kes Joosepist midagi
ei teadnud.
19 See tarvitas kavalust meie soo kallal ja tegi
kurja meie isadele, nõudes, et nende imikud heidetaks ära,
nii et need ei jääks ellu.
20 Sel ajal sündis Mooses ja ta meeldis Jumalale. Teda
kasvatati kolm kuud tema isa kojas.
21 Aga kui ta oli ära heidetud, siis vaarao tütar
lapsendas ta ning kasvatas endale pojaks.
22 Ja Moosesele õpetati kogu egiptlaste tarkust ja tema
oli vägev oma sõnadelt ja tegudelt.
23 Aga kui tal neljakümnes aasta täis sai, tuli tema südamesse
mõte minna vaatama oma vendi, Iisraeli lapsi.
24 Ja kui ta nägi ühele ülekohut tehtavat, läks ta appi ja
maksis kätte selle eest, kellele tehti liiga, lüües egiptlase
maha.
25 Ta arvas, et ta vennad mõistavad, kuidas Jumal tema käe
läbi annab neile pääste, aga nad ei mõistnud.
26 Ja järgmisel päeval, sattudes nende juurde, kui nad
tülitsesid omavahel, katsus ta neid lepitada ja ütles:
„Mehed, te olete ometi vennad, miks te siis teete teineteisele
ülekohut?”
27 Aga see, kes tegi ligimesele ülekohut, tõukas ta eemale ja
ütles: „Kes sind on tõstnud meile ülemaks ja õigusemõistjaks?
28 Kas sa tahad ka mind hukata samal kombel, nagu sa eile
hukkasid egiptlase?”
29 Nende sõnade pärast Mooses põgenes ja elas võõrana
Midjanimaal, kus talle sündis kaks poega.
30 Ja kui nelikümmend aastat sai täis, näitas talle ennast
ingel Siinai mäe lähedal kõrbes tuleleegis kibuvitsapõõsas.
31 Mooses imestas seda nägemust nähes, ja kui ta astus
lähemale vaatama, kostis Issanda hääl:
32 „Mina olen sinu isade Jumal, Aabrahami ja Iisaki ja Jaakobi
Jumal.” Aga Mooses hakkas värisema ega julgenud enam vaadata.
33 Siis ütles Issand talle: „Võta jalatsid jalast, sest paik,
kus sa seisad, on püha maa!
34 Ma olen küllalt näinud oma rahva vaevamist Egiptuses ja
olen kuulnud nende ägamist ning olen alla tulnud neid vabastama.
Ja nüüd mine, ma läkitan su Egiptusesse!”
35 Sellesama Moosese, kelle nad olid ära salanud, öeldes: „Kes
sind on tõstnud meile ülemaks ja õigusemõistjaks?”, selle
läkitas Jumal ülemaks ja lunastajaks ingli käe läbi, kes oli ennast talle
näidanud kibuvitsapõõsas.
36 Seesama Mooses viis nad välja, tehes imetegusid ja
tunnustähti Egiptusemaal ja Punases meres ja kõrbes neljakümne
aasta jooksul.
37 See on see Mooses, kes ütles Iisraeli lastele: „Jumal
tõstab teie vendade seast teile Prohveti, seesuguse nagu mina.”
38 Tema on see, kes oli koguduse seas kõrbes koos ingliga,
kes kõneles talle Siinai mäel, ja oli koos meie isadega, kes said
elavaid sõnu meile edasiandmiseks.
39 Kuid meie isad ei tahtnud olla talle kuulekad, vaid
tõukasid ta eemale ja pöördusid oma südamega Egiptuse poole,
40 öeldes Aaronile: „Tee meile jumalaid, kes käiksid meie
eel, sest me ei tea, mis on juhtunud selle Moosesega, kes tõi meid
välja Egiptusest!”
41 Ja nad tegid noil päevil vasika ja viisid sellele
ebajumalale ohvreid ja rõõmustasid oma käte tegude üle.
42 Jumal aga pööras neile selja ning jättis nad teenima
taevavägesid, nõnda nagu prohvetite raamatus on kirjutatud:
„Kas teie, Iisraeli sugu, tõite mulle tapa- ja roaohvreid
nelikümmend aastat kõrbes olles?
43 Ei, vaid te võtsite Mooloki telgi
ja oma jumala Raifa tähe,
kujud, mis te olite teinud, et neid kummardada;
ja ma asutan teid teisele poole Paabelit.”
44 Meie isadel oli tunnistustelk kõrbes, nõnda nagu oli
seadnud ingel, kes Moosesel käskis selle teha eeskuju järgi,
mida ta oli näinud.
45 Selle telgi võtsid meie isad omaks ja koos Joosuaga tõid
selle kaasa nende rahvaste maa vallutamisel, kelle Jumal oli
tõuganud eemale meie isade palge eest. Nii see oli Taaveti
päevini,
46 Taavet leidis armu Jumala silmis ja palus, et ta leiaks
eluaseme Jaakobi soole.
47 Saalomon ehitas aga temale koja.
48 Kuid Kõigekõrgem ei ela kätega tehtus, nagu prohvet ütleb:
49 „Taevas on mu troon
ja maa minu jalajäri.
Millise koja teie tahate mulle ehitada?” ütleb Issand.
50 „Eks minu käsi ole kõik need teinud?!”
51 Te kangekaelsed ja ümberlõikamatud südamelt ja kõrvadelt!
Teie panete alati vastu Pühale Vaimule, nii nagu teie isad,
nõnda teete teiegi.
52 Keda prohvetitest teie isad ei ole taga kiusanud? Ja nad on
tapnud need, kes kuulutasid ette selle Õige tulemist, kelle
reetjaiks ja mõrtsukaiks nüüd olete saanud teie,
53 kes te saite Seaduse inglite antud korralduse kaudu, ent
ei ole seda pidanud.”
54 Aga kui nad seda kuulsid, lõikas see neil südamesse ja nad
kiristasid hambaid.
55 Stefanos aga, täis Püha Vaimu, vaatas ainiti taevasse ja
nägi Jumala kirkust ning Jeesust seismas Jumala paremal käel
56 ja ütles: „Ennäe, ma näen taevaid avanevat ja Inimese Poja
seisvat Jumala paremal käel.”
57 Selle peale nad karjusid valju häälega ja oma
kõrvu kinni hoides sööstsid nagu üks mees tema kallale
58 ja kihutasid ta linnast välja ning viskasid teda
kividega. Ja tunnistajad panid oma rõivad maha ühe noormehe
jalgade ette, keda kutsuti Sauluseks,
59 ja nad viskasid kividega Stefanost, kes valjusti hüüdis:
„Issand Jeesus, võta mu vaim vastu!”
60 Ja ta laskus põlvili ning hüüdis suure häälega: „Issand, ära
pane seda neile patuks!” Ja kui ta seda oli öelnud, uinus
ta.