1 Kui nüüd Festus oli astunud maavalitsejaametisse, läks ta
kolme päeva pärast Kaisareast Jeruusalemma.
2 Ülempreestrid ja juutide peamehed esitasid talle ametliku
avalduse Pauluse vastu ja palusid temalt
3 seda vastutulekut, et ta laseks Pauluse saata Jeruusalemma,
korraldades ise varitsust tema hukkamiseks teel.
4 Aga Festus vastas, et Paulust peetakse vangis Kaisareas,
ning temagi läheb varsti sinna.
5 „Kes nüüd teie seast on mõjukad,” ütles ta, „need
tulgu koos minuga alla, et teda süüdistada, kui selles mehes on
midagi lubamatut.”
6 Kui siis Festus kõige rohkem kaheksa või kümme päeva nende
juures oli viibinud, läks ta Kaisareasse. Teisel päeval
istus ta kohtujärjele ning käskis Pauluse ette tuua.
7 Kui nüüd Paulus kohale jõudis, asusid tema ümber
Jeruusalemmast tulnud juudid ja tõstsid ta peale raskeid
kaebusi, mida nad ei suutnud tõestada,
8 sest Paulus kaitses ennast: „Ma ei ole patustanud ei
juutide Seaduse ega pühakoja ega keisri vastu.”
9 Festus aga, soovides olla juutidele meelepärane, vastas Paulusele: „Kas
sa ei tahaks minna üles Jeruusalemma ja lasta mul seal sinu üle
kohut mõista neis asjus?”
10 Paulus ütles: „Mina seisan keisri kohtujärje ees,
kus mu üle peab kohut mõistetama. Juutidele ei ole ma teinud
mingit ülekohut, nagu sa ka ise hästi tead.
11 Kui mul ei ole õigus ja ma olen teinud midagi surma
väärivat, siis ma ei tõrgu suremast. Kui aga selle taga, milles
need mind süüdistavad, ei ole midagi, siis ei või mind
keegi nende kätte anda. Mina nõuan keisri kohut!”
12 Siis Festus, rääkinud läbi oma nõunikega, vastas: „Keisri
kohut oled sa nõudnud, keisri ette sa lähed!”
13 Aga mõni päev hiljem saabusid Kaisareasse kuningas Agrippa
ja Berenike Festust tervitama.
14 Kui nad olid juba mitu päeva seal viibinud, jutustas
Festus kuningale Pauluse lugu: „Feeliks on jätnud vangi ühe
mehe,
15 kelle vastu mu Jeruusalemmas oleku ajal juudi
ülempreestrid ja vanemad esitasid ametliku avalduse ja palusid
tema surmamõistmist.
16 Ma vastasin neile, et roomlastel ei ole kombeks ühtegi
inimest anda hukkamiseks, enne kui süüdistatav saab võimaluse seista
silm
silma vastu süüdistajatega ja kosta enda eest kaebuse vastu.
17 Kui nad siis siia tulid, istusin ma viivitamata järgmisel
päeval kohtujärjele ning käskisin mehe ette tuua.
18 Aga süüdistajad, kes seisid ta ümber, ei suutnud tema vastu
esitada ühtki süüdistust niisugustes kuritegudes, nagu mina
oletasin,
19 vaid neil oli temaga mõningaid vaidlusküsimusi nende oma
usuviisi suhtes ja kellegi surnud Jeesuse suhtes, kelle Paulus
väitis elavat.
20 Olles aga nõutuses nende vaidluste asjus, küsisin ma,
kas ta ei tahaks minna Jeruusalemma ja seal lasta kohut
mõista enese üle neis asjus.
21 Aga kui Paulus nõudis, et teda kinni peetaks Tema Majesteedile
otsustamise jätmiseks, siis ma käskisingi teda kinni pidada,
kuni ma võin ta saata keisri juurde.”
22 Siis ütles Agrippa Festusele: „Minagi tahaksin seda inimest
kuulda.” Festus lausus: „Sa saad teda kuulda juba homme.”
23 Järgmisel päeval tulid Agrippa ja Berenike suure
toredusega ja astusid kohtusaali koos ülempealikute ja
linna eriti tähtsate meestega. Siis toodi Festuse käsul Paulus
24 ja Festus lausus: „Kuningas Agrippa ja kõik mehed, kes te
meiega siin olete! Te näete siin seda, kelle pärast terve
juutide kogukond on mulle peale käinud Jeruusalemmas ja siin,
karjudes, et ta ei tohi enam ellu jääda.
25 Mina aga leidsin, et ta pole teinud midagi surma
väärivat. Et ta aga ise nõudis Tema Majesteedi kohut, siis
ma otsustasin ta sinna saata.
26 Kuna mul ei ole midagi kindlat tema kohta isandale
kirjutada, seepärast ma olen toonud ta teie ette ja eriti sinu
ette, kuningas Agrippa, et mul pärast juurdlust oleks midagi
kirjutada.
27 Sest mulle näib mõttetuna lähetada vangi ilma tema kohta
käivaid süüdistusi osutamata.”