23Paulust kuulatakse üle SuurkohtusPaulus vaatas aga ainiti Suurkohtu poole ja ütles: „Mehed-vennad, mina olen Jumala ees elanud tänini igati puhta südametunnistusega.”
Aga ülempreester Hananias käskis lähedalseisjaid lüüa talle vastu suud.
Siis Paulus ütles temale: „Küll Jumal lööb ka sind, sa lubjatud sein! Sina istud siin, et mõista minu üle kohut Seaduse järgi, ise aga käsid vastu Seadust mind lüüa?”
Lähedalseisjad aga ütlesid: „Kas sa häbistad Jumala ülempreestrit?”
Siis lausus Paulus: „Ma ei teadnud, vennad, et ta on ülempreester; on ju kirjutatud:
„Sa ei tohi oma rahva ülemast rääkida halvasti.””
Kuna Paulus teadis, et osa neist oli sadusere ja teine osa varisere, siis ta hüüdis Suurkohtus: „Mehed-vennad, mina olen variser, variseri poeg. Minu üle mõistetakse kohut lootuse ja surnute ülestõusmise pärast!”
Aga niipea kui ta seda oli öelnud, tõusis variseride ja saduseride vahel tüli ja koosolek jagunes kaheks.
Sest saduserid ütlevad, et ülestõusmist ja ingleid ja vaime ei olevatki, variserid tunnistavad aga neid kõiki.
Siis tekkis suur lärm, ja mõned kirjatundjad variseride poolelt tõusid ja vaidlesid ägedalt ning ütlesid: „Meie ei leia midagi paha selles inimeses. Võib-olla ongi vaim või ingel temaga rääkinud.”
Aga kui tüli läks suureks, kartis ülempealik, et nad Pauluse lõhki rebivad, ja käskis sõjaväel alla minna, et Paulus nende keskelt ära võtta ja kindlusse viia.
Aga järgmisel ööl seisis Issand ta juures ning ütles: „Ole julge! Nagu sa minust oled tunnistanud Jeruusalemmas, nõnda pead sa tunnistama ka Roomas!”
Juutide vandenõu Pauluse vastuKui nüüd valgeks läks, heitsid juudid salanõusse ja vandusid vastastikku, et nad ei söö ega joo, enne kui nad Pauluse on tapnud.
Neid, kes selle vandeseltsi olid loonud, oli rohkem kui nelikümmend meest.
Need läksid nüüd ülempreestrite ja vanemate juurde ja ütlesid: „Me oleme needes vandunud, et me ei söö, enne kui me Pauluse oleme tapnud.
Andke teie siis koos Suurkohtuga ülempealikule ametlik avaldus, et ta tooks Pauluse teie ette, nagu tahaksite tema kohta täpsemalt teada saada. Meie aga oleme valmis teda hukkama, enne kui ta teieni jõuab.”
Pauluse õepoeg sai varitsemisnõust kuulda, läks alla ja tuli kindlusse ning teatas seda Paulusele.
Paulus kutsus siis ühe pealiku enese juurde ja ütles: „Vii see nooruk ülempealiku ette, sest tal on midagi temale teatada!”
See võttis siis noormehe, viis ülempealiku ette ja ütles: „Vang Paulus kutsus mu enese juurde ja palus tuua selle poisi sinu ette, sest tal on midagi sulle rääkida.”
Ãœlempealik aga võttis noormehe käest kinni, viis ta kõrvale ja küsis temalt nelja silma all: „Mis sul on mulle teatada?”
Tema ütles: „Juudid on leppinud kokku sind paluda, et sa homme tooksid Pauluse Suurkohtu ette, nagu tahaks see tema kohta midagi täpsemalt järele pärida.
Aga sina ära usu neid, sest teda varitsevad nende seast enam kui nelikümmend meest, kes on vastastikku vandunud, et nad ei söö ega joo, enne kui nad on tema hukanud. Nad on juba valmis, oodates vaid sinu nõusolekut.”
Siis laskis ülempealik poisi minema, keelates teda: „Ära räägi kellelegi, et sa seda mulle teada andsid.”
Paulus viiakse maavalitseja etteJa ta kutsus enese juurde kaks pealikut ning ütles: „Pange valmis kakssada sõdurit, seitsekümmend ratsanikku ja kakssada piigimeest Kaisareasse minekuks kolmandal öötunnil. + Kolmas öötund on umbes kell 9 õhtul. Vt Mt 20:3 seletust.
Ja varuge ratsaloomi, et ühe selga panna Paulus ja ta tervelt maavalitseja Feeliksi ette viia.”
Ta kirjutas ka sellise sisuga kirja:
„Klaudius Lüüsias tervitab üliaulist maavalitsejat Feeliksit!
Selle mehe olid juudid kinni võtnud ja teda oldi hukkamas, kui ma tulin väesalgaga vahele ja kiskusin ta nende käest ära, olles teada saanud, et ta on Rooma kodanik.
Tahtes aru saada, mis põhjusel nad tema peale kaebavad, viisin ma ta Suurkohtu ette.
Siis ma leidsin, et tema peale kaevatakse nende Seaduse vaidlusküsimustes, aga ei olnud mingit kaebust, mis oleks väärinud surma või vangistust.
Et aga mulle kanti ette salasepitsusest selle mehe vastu, siis ma saadan ta otsekohe sinu juurde ning käsin ka süüdistajatel sinu ees öelda, mis neil on tema vastu.”
Selle käsu kohaselt võtsid sõdurid siis Pauluse ja viisid ta öö varjul Antipatrisesse.
Järgmisel päeval pöördusid nad tagasi kindlusse, lastes ratsanikel temaga edasi minna.
Need tulid Kaisareasse, andsid kirja maavalitseja kätte ja viisid ka Pauluse tema ette.
Kui siis maavalitseja oli kirja läbi lugenud ja pärinud, mis maakonnast ta on, ning saanud teada, et Kiliikiast,
ütles ta: „Ma kuulan su üle, kui ka sinu süüdistajad pärale jõuavad.” Ja ta käskis teda valvata Heroodese peavahis.
Aga ülempreester Hananias käskis lähedalseisjaid lüüa talle vastu suud.
Siis Paulus ütles temale: „Küll Jumal lööb ka sind, sa lubjatud sein! Sina istud siin, et mõista minu üle kohut Seaduse järgi, ise aga käsid vastu Seadust mind lüüa?”
Lähedalseisjad aga ütlesid: „Kas sa häbistad Jumala ülempreestrit?”
Siis lausus Paulus: „Ma ei teadnud, vennad, et ta on ülempreester; on ju kirjutatud:
„Sa ei tohi oma rahva ülemast rääkida halvasti.””
Kuna Paulus teadis, et osa neist oli sadusere ja teine osa varisere, siis ta hüüdis Suurkohtus: „Mehed-vennad, mina olen variser, variseri poeg. Minu üle mõistetakse kohut lootuse ja surnute ülestõusmise pärast!”
Aga niipea kui ta seda oli öelnud, tõusis variseride ja saduseride vahel tüli ja koosolek jagunes kaheks.
Sest saduserid ütlevad, et ülestõusmist ja ingleid ja vaime ei olevatki, variserid tunnistavad aga neid kõiki.
Siis tekkis suur lärm, ja mõned kirjatundjad variseride poolelt tõusid ja vaidlesid ägedalt ning ütlesid: „Meie ei leia midagi paha selles inimeses. Võib-olla ongi vaim või ingel temaga rääkinud.”
Aga kui tüli läks suureks, kartis ülempealik, et nad Pauluse lõhki rebivad, ja käskis sõjaväel alla minna, et Paulus nende keskelt ära võtta ja kindlusse viia.
Aga järgmisel ööl seisis Issand ta juures ning ütles: „Ole julge! Nagu sa minust oled tunnistanud Jeruusalemmas, nõnda pead sa tunnistama ka Roomas!”
Juutide vandenõu Pauluse vastuKui nüüd valgeks läks, heitsid juudid salanõusse ja vandusid vastastikku, et nad ei söö ega joo, enne kui nad Pauluse on tapnud.
Neid, kes selle vandeseltsi olid loonud, oli rohkem kui nelikümmend meest.
Need läksid nüüd ülempreestrite ja vanemate juurde ja ütlesid: „Me oleme needes vandunud, et me ei söö, enne kui me Pauluse oleme tapnud.
Andke teie siis koos Suurkohtuga ülempealikule ametlik avaldus, et ta tooks Pauluse teie ette, nagu tahaksite tema kohta täpsemalt teada saada. Meie aga oleme valmis teda hukkama, enne kui ta teieni jõuab.”
Pauluse õepoeg sai varitsemisnõust kuulda, läks alla ja tuli kindlusse ning teatas seda Paulusele.
Paulus kutsus siis ühe pealiku enese juurde ja ütles: „Vii see nooruk ülempealiku ette, sest tal on midagi temale teatada!”
See võttis siis noormehe, viis ülempealiku ette ja ütles: „Vang Paulus kutsus mu enese juurde ja palus tuua selle poisi sinu ette, sest tal on midagi sulle rääkida.”
Ãœlempealik aga võttis noormehe käest kinni, viis ta kõrvale ja küsis temalt nelja silma all: „Mis sul on mulle teatada?”
Tema ütles: „Juudid on leppinud kokku sind paluda, et sa homme tooksid Pauluse Suurkohtu ette, nagu tahaks see tema kohta midagi täpsemalt järele pärida.
Aga sina ära usu neid, sest teda varitsevad nende seast enam kui nelikümmend meest, kes on vastastikku vandunud, et nad ei söö ega joo, enne kui nad on tema hukanud. Nad on juba valmis, oodates vaid sinu nõusolekut.”
Siis laskis ülempealik poisi minema, keelates teda: „Ära räägi kellelegi, et sa seda mulle teada andsid.”
Paulus viiakse maavalitseja etteJa ta kutsus enese juurde kaks pealikut ning ütles: „Pange valmis kakssada sõdurit, seitsekümmend ratsanikku ja kakssada piigimeest Kaisareasse minekuks kolmandal öötunnil. + Kolmas öötund on umbes kell 9 õhtul. Vt Mt 20:3 seletust.
Ja varuge ratsaloomi, et ühe selga panna Paulus ja ta tervelt maavalitseja Feeliksi ette viia.”
Ta kirjutas ka sellise sisuga kirja:
„Klaudius Lüüsias tervitab üliaulist maavalitsejat Feeliksit!
Selle mehe olid juudid kinni võtnud ja teda oldi hukkamas, kui ma tulin väesalgaga vahele ja kiskusin ta nende käest ära, olles teada saanud, et ta on Rooma kodanik.
Tahtes aru saada, mis põhjusel nad tema peale kaebavad, viisin ma ta Suurkohtu ette.
Siis ma leidsin, et tema peale kaevatakse nende Seaduse vaidlusküsimustes, aga ei olnud mingit kaebust, mis oleks väärinud surma või vangistust.
Et aga mulle kanti ette salasepitsusest selle mehe vastu, siis ma saadan ta otsekohe sinu juurde ning käsin ka süüdistajatel sinu ees öelda, mis neil on tema vastu.”
Selle käsu kohaselt võtsid sõdurid siis Pauluse ja viisid ta öö varjul Antipatrisesse.
Järgmisel päeval pöördusid nad tagasi kindlusse, lastes ratsanikel temaga edasi minna.
Need tulid Kaisareasse, andsid kirja maavalitseja kätte ja viisid ka Pauluse tema ette.
Kui siis maavalitseja oli kirja läbi lugenud ja pärinud, mis maakonnast ta on, ning saanud teada, et Kiliikiast,
ütles ta: „Ma kuulan su üle, kui ka sinu süüdistajad pärale jõuavad.” Ja ta käskis teda valvata Heroodese peavahis.