Eestikeelne Piibel 1997
8Neljas nägemus hävingust „Issand Jumal andis mulle niisuguse nägemuse:vaata, seal oli korv küpse puuviljaga.
Ja ta küsis: „Mida sa näed, Aamos?” Ma vastasin: „Korvitäit küpset puuvilja.” Siis ütles Issand mulle: „Mu rahvale, Iisraelile, tuleb lõpp. Enam ma ei lähe temast mööda.
Sel päeval muutuvad palee laulud ulgumiseks, ütleb Issand Jumal. Palju on laipu, heidetud igasse paika. Vaikus.”
Iisrael on küps kohtuks Kuulge seda, kes ahmite vaese järele ja tahate maal teha hädalisele lõpu,
öeldes: „Millal möödub noorkuu, et saaksime müüa vilja, ja hingamispäev, et võiksime avada viljaaidad, teha vaka väiksemaks ja seekli suuremaks, ja petta väärade vaekaussidega,
et saaksime osta raha eest viletsa ja sandaalipaari eest vaese, ja müüa vilja pähe aganaid?”
Issand on vandunud Jaakobi uhkuse juures: „Tõesti, ma ei unusta iial ühtegi nende tegu!”
Kas ei peaks maa selle kõige pärast värisema ja kõik, kes seal elavad, leinama? Kas maa ei peaks sellest kerkima nagu jõgi, kohudes ja alanedes nagu Niilus Egiptuses?
„Ja selsamal päeval sünnib,” ütleb Issand Jumal, „et ma lasen päikese loojuda keskpäeval ja teen maa pimedaks päise päeva ajal.
Ja ma muudan teie pühad leinaks ja kõik teie laulud nutulauludeks, ma panen kõigi niudeile kotiriide ja teen paljaks iga pea. Ma toon teile leina nagu ainsa poja pärast ja teie lõpp peab olema kibe.”
„Vaata, päevad tulevad,” ütleb Issand Jumal, „mil ma saadan maale nälja: nälja mitte leiva ja janu mitte vee järele, vaid Issanda sõnade kuulmise järele.
Siis nad vaaruvad merest mereni ja põhjast itta, nad uitavad, otsides Issanda sõna, aga nad ei leia.
Sel päeval minestavad janu pärast ilusad neitsid ja noored mehed,
need, kes vandusid Samaaria süüteo juures ja ütlesid: „Nii tõesti kui su jumal elab, Daan!” ja: „Nii tõesti kui su lemmik elab, Beer-Seba!” - nad langevad ega tõuse enam.”